- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,59%6 373,61
- DOW 30−0,2%44 834,48
- Nasdaq −1,14%21 071,61
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,84
- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,59%6 373,61
- DOW 30−0,2%44 834,48
- Nasdaq −1,14%21 071,61
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,84
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ainult välisseinte soojustamine pole kütteenergia säästmiseks piisav
Lisasoojustuse paigaldamine korruselamu seintele on mõttekas akendeta otsaseinte puhul, sest paljude akendega külgpindade väline soojustamine on märgatavalt keerukam ning kallim tegevus. Pealegi jäävad akende ümbrusesse ikkagi külmasillad, mis sageli moodustavad märkimisväärse osa ruumi soojakadudest.
Küll aga tuleb kõne alla korruselamute puhul akende renoveerimine fassaadides.
Lisasoojustuse puhul tuleb järsult vahet teha soojustusviisil ? kas soojustatakse seina välis- või sisepinda. Võib kindlalt väita, et väljastpoolt soojustamine annab alati ohutuma lahenduse. Seestpoolt soojustamine võib kõne alla tulla puitelamute puhul, kivielamutes aga ainult rangete erinõuete täitmisel.
Seestpoolt soojustamisel on paratamatu, et vahelagede ja vaheseinte kohal jäävad piirdesse külmasillad, mille kaudu toimub soojakadu endisel viisil. Sagedamini on hoonete renoveerimisel eksitud just kivist välisseinte seestpoolt soojustamisel. Kasutades seejuures populaarseid materjale nagu mineraalvill ja kipsplaadid, on ilma vastavaid arvutusi tegematagi selge, et külmal talveilmal on kivimüüri sisepinna temperatuur alla 0 kraadi tänu villa kõrgele soojapidavusele.
Kuna kipsplaat ja vill ei moodusta märgatavat aurutõket, siis ruumi õhus olev veeaur tungib võrdlemisi vabalt külma kivi pinnani. Kivi pinnal tekkiv kondensaat märgab soojustusvilla ning siis läheb olukord juba ebameeldivaks.
Kiviseina seestpoolt soojustades on tingimata vaja kasutada piirde ruumi poolel efektiivset aurutõket. Kui nii kindlustatakse, et suurem osa ruumis olevast aurust külma pinnani ei jõua, siis on saavutatud teoreetiline variant seespoolseks soojustuseks. Praktikas võib see osutuda mittetoimivaks, sest aurutõkkekile on paigaldamisel kinnitushaakidega rikutud või seinakontaktide kohalt läbi lõigatud.
Välisseinte lisasoojustamise tasuvusaeg on üle 20 aasta. Kuigi soojusenergia hind näitab pidevat tõusu, pole käesolevates tingimustes ainult energiasäästu nimel välisseinte lisasoojustamine otstarbekohane, sest ühe ruutmeetri seinapinna lisasoojustus maksab keskmiselt 500?700 krooni. Välispiirete lisasoojustamisest saadav energiasääst on suurusjärgus 4?12 kWh ruumi kubatuuri kohta aastas. Läbi välisseinte vuukide toimuv aktiivne infiltratsioon või isegi läbipuhutavus põhjustab sageli sisetemperatuuri järske langusi tuuliste ilmade korral. Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1?2 kWh kuupmeetri kohta aastas. Umbkaudselt võib lisasoojustuse maksumuseks hinnata 300?450 krooni korteri ruutmeetri kohta.
Välisseinte lisasoojustamine tuleb igal juhul ette võtta siis, kui välissein vajab kapitaalremonti.
Avo Vein on ka Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu juhatuse liige
Autor: Avo Vein
Enimloetud
Viimased uudised
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Oja ja Tapver sõeluvad makromürast kasulikke märke
Suur eeskuju on Oleg Gross
Suur eeskuju on Oleg Gross
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele