- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,4%6 370,17
- DOW 30−0,34%44 785,5
- Nasdaq −0,34%21 100,31
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,56
- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,4%6 370,17
- DOW 30−0,34%44 785,5
- Nasdaq −0,34%21 100,31
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eluasemeturule tõmmatakse pidur peale
Rahandusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt jõustub liitumisel Euroopa Liiduga 1. mail 2004 käibemaksuseaduse muudatus, mis maksustab käibemaksuga uued ehitised ja ehitisealuse maa esmamüügi. Käibemaks tuleb tasuda ka hoonestamata kruntidelt.
Kuna seadusemuudatus võimaldab arendajatel käibemaksuta müügi korral kuludesse kantud käibemaksu korterite ja eramute ehitamisel kasutatud kaupadelt ja teenustel maha arvata, kallinevad korterite hinnad vaid kasumiosalt/krundilt arvestatava käibemaksu võrra s.t 5 kuni 7 protsenti.
Kavandatava seadusemuudatuse mõju saab kinnisvaraturul kõige tuntavamaks tõenäoliselt elamukruntide turul. Kuna käibemaksuga maksustatavad otsesed sisendressursid moodustavad kruntide lõpphinnast suhteliselt tagasihoidliku osa, tuleb hinnalisand kinni maksta krundiostjatel. Maa suure hinnadiferentsi tõttu ei pruugi kruntide hinnatõus otseselt välja paista, kuid prognooside ja arvutuste kohaselt tõuseb käibemaksuseaduse muudatuse mõjul hind eraisikule 10?13.
Seega tasub esmajoones neil, kel plaanis lähiajal uus kodu või selleks maad soetama hakata, ostu mitte edasi lükata. Kuna nimetatud sektorid hõlmavad kinnisvaraturust üha märkimisväärsema osa ning on turu hinnavedajateks, avaldab see perspektiivis survet kogu elamispinnafondi hinnatõusule.
Hindade kallinemine vähendab elamispindade turu aktiivsust, kuna tagasihoidlikud sissetulekud ei võimalda paljudel soovijatel selles enam osaleda.
Kuigi seaduseloojate ideaalis peaks tõusev maksukoormus jagunema lõpptarbijate s.t tavakodanikest eluasemesoetajate ning kinnisvaraarendajate vahel, peavad tegelikkuses kukrut kergitama vaid esimesed. Arendajate kasumimarginaale alandavad niigi viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud hoonestuskõlblike kruntide hinnad, ehitushindade kallinemine ning bürokraatia tõttu vajalike detailplaneeringute aastaid kestev venimine. Seetõttu ei võimalda maksukoormuse kasv hindu käesoleval tasemel hoida.
Kuigi hetkel on nõudlus uute elamispindade järele tugev, moodustab suure osa sellest maksimumpiirini laenavad hinnatundlikud ostjad. Järjekordne hinnatõus ähvardab muuta olukorra niigi pingelisel uuselamuturul lausa plahvatusohtlikuks. Ostjaskonna vähenemise kartuses ei tõsta kinnisvaraarendajad tõenäoliselt uute projektide hindu automaatselt 1. mai saabudes, vaid püüavad hinnatõusu hajutada pikemale perioodile. Nii võib ostjatel üldise hinnatõusu taustal käibemaksu lisandumise mõju hoopiski märkamatuks jääda.
Arvestades kinnisvaratehingute suurt hulka ning kõrget rahalist väärtust, hakatakse kiirelt otsima uuest seadusest möödahiilimise võimalusi. Seetõttu sageneb uue seaduse mõjul päris kindlasti fiktiivsete kinnisvaratehingute arv, mistõttu jääb riigi tulu oodatust oluliselt väiksemaks.
Hoopis olulisem hinnatõusust on aga riigi muutunud suhtumine elamumajanduse toetuse vajalikkusest. Järgmise aasta 1. maist kavandatavad muudatused käibemaksuseaduses viitavad selgelt pidurite tõmbamisele elamumajanduse kiirele kasvule.
Kas tõesti on meie elamistingimused nii heale järjele jõudnud, et peetakse vajalikuks kiire arengutempo hoogu pidurdama hakata? Numbrid kõnelevad hoopis vastupidisest. Elamufondi vananemisele pole viimaste aastate jooksul märgatavalt elavnenud uute elamispindade rajamine piiri pannud, rääkimata keskmise eluaseme kvaliteedi paranemisest.
Käesolev seadusemuudatus on valus hoop eelkõige tärkavale keskklassile, kelle hinnatundlikkus uue eluaseme soetamisel on kõige suurem. Tõenäoliselt peab nii mõnigi noor pere järjekordse hinnatõusu tõttu uue kodu rajamise edasi lükkama.
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele