Praegu otsib Euroopa Liit (EL) Eestist näiteks sekretäri, tõlke, tõlkijaid, jurist-lingviste ja nooremametnikke. Esimesed Eestist pärit euroametnikud asuvad ELi institutsioonide juures tööle 1. mail. Tõsi, eestlasi töötab ELi ametites praegugi, kuid nad on tööl lepinguga, mitte kui täieõiguslikud ametnikud.

Euroametnikuks soovija peab läbima värbamiskonkursi, tegema mitu testi. Valituks saanuna tuleb peatsel euroametnikul veel tervisekontrollis käia ? mõõdetakse vererõhku, võetakse vere- ja uriiniproov, kontrollitakse nägemist ja kuulmist. Sellegi astme läbinud, järgneb üheksakuuline katseaeg. Kui ametnik katseaja edukalt lõpetab, on ta kindlustatud sisuliselt eluaegse tööga ELi juures.

Kõige madalamal palgaastmel tõlk või nooremametnik teenib Euroopa Liidus brutopalgana kuus ca 60 000 krooni, sekretäri madalaima astme kuupalk on 36 000 krooni. Preemiaid ega lisatasusid euroametnikud ei saa, samuti pole ette nähtud eraldi tasu ületundide eest.

Värskelt Tartu Ülikooli lõpetanud Irma Kaljulaid asub ülejärgmisel nädalal tõlgina tööle Luksemburgis Euroopa Parlamendi peasekretariaadi juures. ?Konkurss oli, alguses tuli internetis täita CV ja 60?70 inimest valiti CVde põhjal välja järgmisse vooru tõlketeste tegema,? räägib Kaljulaid. ?Lõplikult valiti välja 14 inimest, minu valimise kasuks mängis võib-olla see, et ma oskan lisaks kohustuslikule inglise ja prantsuse keelele ka leedu ja kreeka keelt.?

Kaljulaid hakkab tõlkima juriidilisi tekste, päevanorm on umbes neli lehekülge tõlget. Mis palka eurotõlkimise eest makstakse, Kaljulaid täpselt ei oska öelda, kuid märgib ära, et see on korralik sissetulek. ?22aastase äsja ülikooli lõpetanud noore jaoks on palk väga hea,? sõnab ta.

Euroopa Komisjoni tõlkeosakonna juhataja Tallinnas Urve Laas ütleb, et 1. maiks peaks olema Eestist leitud 20 tõlki, kolme aasta pärast peaks ELi eri institutsioonide juures töötama juba ainuüksi 135 Eesti tõlki, kes tõlgivad kirjalikke materjale. Siia lisanduvad veel vabakutselised tõlgid ja suulisele tõlkimisele spetsialiseerunud inimesed.

?ELi seadused peavad olema kättesaadavad kõikides ametlikes keeltes,? ütleb Laas. ?Kodanik peab saama pöörduda Euroopa institutsioonide poole oma emakeeles.?

Sisuliselt tähendab see seda, et alates 1. maist peaks mistahes ELi ametiasutusele saadetud eestikeelsele e-kirjale saama ka eestikeelse vastuse. ?Arvestama peab muidugi, et vastuse tulemine võib pisut rohkem aega võtta,? lisab Laas.

Võõrkeeli mittevaldav inimene saab edaspidi internetist kogu Euroopa Liidu kohta käiva info õigusaktide, kohtulahendite jms kohta eesti keeles. Aadressil www.europarl.eu.int/home/default_et.htm tabab netisurfajat üllatus ? lehekülg on eesti keeles. Tõsi, linkidel klikkides selgub, et avanevat infot pole jõutud veel eesti keelde tõlkida. Küll aga saab eesti keeles juba teada, mis on europarlament ja kuidas sinna ekskursioonile saab minna. Info vähempakkumiste, konkursside ja praktikakohtade kohta on aga endiselt inglise keeles.

Millal kõikide ELi veebimaterjalide ja -lehekülgede tõlkimisega ühele poole saadakse, ei oska Urve Laas öelda. Kõik ELi direktiivid peavad aga 1. maiks 2004 olema Eesti Õiguskeeletõlke poolt eesti keelde tõlgitud.