Paljudes korterimüüjates tekitab närvilisust küsimus: mida teha oma korteriga, et see vastuvõetavam oleks?
Olgu tegu uue või pruugitud eluasemega, igal juhul tuleb kodu puhtaks teha. Räpane korter jätab halva mulje ning peletab ostjaid juba puhtpsühholoogiliselt. Kui tegu on aga remonti vajava korteriga, ei tasu odava nn valgendusremondi peale oma aega ning raha kulutada. Esiteks ei pruugi tehtud lahendused ostjale meeldida, teiseks võivad värskelt värvitud laed jätta mulje, justkui tahetaks midagi varjata.
Mõistagi on korteri müümisel kümneid tähelepanu vajavaid pisiasju, millele maaklerid vajadusel ka viitavad, ent siin toodud vihjed on ehk ühed olulisemad ning standardsemad soovitused korterimüüjatele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enne korteri müümahakkamist tuleb teha põhjalik eeltöö, et vahetult enne tehingu sõlmimist ilmnenud probleemid vormistamist ei takistaks.
Kui korteriomanik soovib oma korterit müüma hakata, on kõige tähtsamaks küsimuseks alati hind. Kui palju oma korteri eest küsida, et seda ei oleks liiga vähe ega ka õigustamatult palju?
Kinnisvaraturul võõras inimene võib küsida korteri ligikaudset hinda küll naabritelt ja sõpradelt-sugulastelt, ent tavaliselt lõpevad sellised perekesksed hindamised fiaskoga ning vara hinnatakse emotsionaalselt üle. See aga tähendab, et müügiprotsess ning sellest sõltuvad edasised toimingud võivad jääda kauaks venima. Seega tasub hinna suhtes konsulteerida maakleriga.
Mida pikaajalisema kogemusega on maakler, seda usaldusväärsem on ka tema hinnang.
Paha ei teeks, kui maakler oleks atesteeritud. Siiski on paljud maaklerid oma hinnangutes pahatahtlikud, sest tavaliselt on nii, et objekt antakse müüki sellele maaklerile, kes ütleb kõige kõrgema hinna.Sellest tingituna ongi paljud nurgamaaklerid läinud seda teed, et objektiivsed hinnad unustatakse ning põhieesmärgiks võetakse kõrgemat müügihinda valetades objekt endale müüki saada. Kui maakleri jutt tundub veidigi ebausaldusväärne, on igal juhul mõttekas tellida mõnest suuremast kinnisvarabüroost objektile mõnisada krooni maksev suuline hindamisakt ning selle põhjal määrata alghind.
Kui hind on paigas, tuleb välja otsida kõikvõimalikud lepingud. Loomulikult on oluline teada, kas tegu on vallasvara või kinnisvaraga, ent palju tähtsam on välja selgitada, kas tegu on abikaasade ühisvara või lahusvaraga.
Praktikast on võetud juhtum, kus abikaasad andsid perekonnaseisuametisse lahutusavaldused, müüsid oma vara ning ostsid saadud raha eest uued kodud. Aastaid hiljem, kui üks abikaasadest soovis oma hiljem ostetud eluaset müüa, selgus tehingu vormistamisel, et ilma eksabikaasa loata ei ole tal selleks õigust, kuna lahutus jõustus alles pärast seda, kui mõlemad endale eraldi uued elamispinnad ostsid. Selliste näiliste pisiasjade kontrollimine välistab segadused, sest tihtilugu pole teist allkirjakohuslast ette hoiatamata just kerge leida.
On iga korteriomaniku enda otsustada, millist teed ta läheb: kas soovib müüa vara ise või palkab selleks maakleri, kes asjaajamise enda peale võtab. Igal juhul tuleb pärast juriidiliste nüansside väljaselgitamist ning hinna määramist valida sobivad reklaamikanalid ning reklaamide ilmumisel tuleb olla valmis potentsiaalsete ostjate vastuvõtmiseks.
Kui elamispind on kõikide muude kriteeriumite järgi vastuvõetav, tasub igal juhul enne tehingu vormistamist tutvuda kõikvõimalike arvetega. Kui ühistu on liisinud endale näiteks uue keskküttekatla, võite väikestest arvetest vaid und näha, sest katel tuleb läbi kommunaalkulude kinni maksta ikkagi korteriomanikel.
Autor: Pärle Sepping