Kristiina Randmaa • 28. oktoober 2003 kell 22:00

Konkurss vindus osalejate puuduses

Nädalapäevad tagasi suurejoonelise auhinnatseremooniaga lõppenud kvaliteediauhinna konkurss, mille võitis kullerfirma TNT Eesti, läks riigile maksma ligikaudu 700 000 krooni. Vastupidiselt korraldajate ootusele soovis ettevõtte konkurentsivõimet parandavas projektis osaleda vaid kuus ettevõtet, pannes kuluka ettevõtmise tarvilikkuse piinlikult kahtluse alla. Kuuest ettevõttes kolm olid meditsiiniasutused.

Kvaliteediauhinna 672 000kroonisest eelarvest kulus lõviosa töötasudele, tehes kuue eksperdi keskmiseks tasuks 41 000 krooni. Peaaegu 200 000 krooni läks maksma mitme koolitusseminari korraldamine, 100 000 krooni kulus ajaloolises hobuveskis toimunud lõputseremooniale, mida troonisid president Arnold Rüütel ja rikkalik jaapani stiilis bankett.

?Puhtalt missioonitundest tegutsemine, millest suur osa on mittemateriaalne tasu,? hindas oma tööpanust eksperdina tegutsenud Tiia Tammaru, kes korraldas infopäeva ja viiepäevase koolituse ning juhendas 30 mittetasustatud hindajat. Tema sõnul on mitmekümne tuhande kroonine eksperditasu vaid pool sellest, mis ta FIEna ettevõtteid konsulteerides oleks saanud.

?See oleks mõistlik summa siis, kui osa võtaks vähemalt 20 ettevõtet,? hindas kvaliteediauhinna projekti üldkulusid ASi Thulema juhatuse esimees August Kull, kes tegutses konkursil hindajana. ?Kuus on kriitiline piir, see arv peaks suurem olema,? lisas ta.

Riigikogu liige Olari Taal, kes on enda sõnul kvaliteediauhinna üritusel silma peal hoidnud, lausus, et üritusel polnud kandepinda ja sellega oli midagi tõsist lahti. ?See on pornograafia, kui osalejaid oli kuus ja maksma läks 700 000,? ütles ta. ?Riik ei peaks finantseerima pisiklubilist tegevust. Kui ei osale vähemalt sada ettevõtet, ei tohiks üritust üldse korraldada.?

Osalenud ettevõtete nappust tunnistas ka auhinnaüritust korraldanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ekspordi ja tehnoloogia arendusüksuse direktor Sigrid Vestmann, kes rääkis, et sellel aastal koolitusseminaridel osalenud potentsiaalsed osalejad ei jõudnud oma saavutusi veel paberile panna ning konkursile saata.

Ka projekti juhtkomitee esimehest majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso ütles, et kvaliteediauhinna väljaandmine on varjatud efektiga üritus, mille eesmärk on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. ?Et nad pankrotti ei läheks, et nad ära elaksid ja suudaksid eksportida,? seletas ta. Ta lisas, et tulevikus võidakse kaaluda ürituse tasuliseks muutmist ettevõtetele, nagu see on mitmetes teistes riikides.

Tuleval aastal plaanivad majandusministeerium ja EAS auhinnajagamist jätkata, laiendades auhinnaskeemi ka kvaliteedihindamisega algusjärgus olevatele projektidele.

Intervjuu TNT Eesti juhi Asko Taluga

Kvaliteediauhinna peavõtja TNT Eesti juht Asko Talu ei pea kvaliteediauhinna konkursil osalemist suureks katsumuseks ettevõtte jaoks, kuid arvab, et tugevnes konkurentsivõime.

Kas kvaliteediauhinna konkursil osalemine oli Teie ettevõtte jaoks katsumus?

Kindlasti ei olnud, sest oleme Euroopa kvaliteediauhinnamudelit kolm aastat kasutanud. See on meie ettevõtte põhimudel. Lisatöö oli vaid 45leheküljeline taotlusdokument, mille pidime konkursil osalemiseks valmistama.

Kuidas konkursil osalemine TNT Eestit muutis?

Andis selle mudeli alusel võimaluse võrrelda end teiste ettevõtetega. Me oleme tunduvalt rohkem kaasanud töötajaid juhtimisprotsessi. Rahulolu on tõusnud. Seda on tunnetanud ka kliendid.

Kui konkurssi poleks olnud, kas siis oleks juhtimise parandamine ära jäänud?

Kui sportlane on heas vormis, aga ei võistle, siis ta ei pinguta end.

Kas seda konkurssi peab korraldama riik?

Jah, sest konkursi läbiviimine nõuab ressursse. Ettevõtted saavad selle läbi konkursivõimelisemaks.

Kas Te teate, kui palju selle konkursi korraldamine maksma läks?

Jah, aga arvestades ettevõtmise tulemust, ei tohiks see suur summa olla. Paljud ettevõtted on läbinud koolituse ja nende arenguks on loodud alus.

Hetkel kuum