Konkurss vindus osalejate puuduses

?See oleks mõistlik summa siis, kui osa võtaks vähemalt 20 ettevõtet,? hindas kvaliteediauhinna projekti üldkulusid ASi Thulema juhatuse esimees August Kull, kes tegutses konkursil hindajana. ?Kuus on kriitiline piir, see arv peaks suurem olema,? lisas ta.

Riigikogu liige Olari Taal, kes on enda sõnul kvaliteediauhinna üritusel silma peal hoidnud, lausus, et üritusel polnud kandepinda ja sellega oli midagi tõsist lahti. ?See on pornograafia, kui osalejaid oli kuus ja maksma läks 700 000,? ütles ta. ?Riik ei peaks finantseerima pisiklubilist tegevust. Kui ei osale vähemalt sada ettevõtet, ei tohiks üritust üldse korraldada.?

Osalenud ettevõtete nappust tunnistas ka auhinnaüritust korraldanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ekspordi ja tehnoloogia arendusüksuse direktor Sigrid Vestmann, kes rääkis, et sellel aastal koolitusseminaridel osalenud potentsiaalsed osalejad ei jõudnud oma saavutusi veel paberile panna ning konkursile saata.

Ka projekti juhtkomitee esimehest majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso ütles, et kvaliteediauhinna väljaandmine on varjatud efektiga üritus, mille eesmärk on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. ?Et nad pankrotti ei läheks, et nad ära elaksid ja suudaksid eksportida,? seletas ta. Ta lisas, et tulevikus võidakse kaaluda ürituse tasuliseks muutmist ettevõtetele, nagu see on mitmetes teistes riikides.

Tuleval aastal plaanivad majandusministeerium ja EAS auhinnajagamist jätkata, laiendades auhinnaskeemi ka kvaliteedihindamisega algusjärgus olevatele projektidele.

Intervjuu TNT Eesti juhi Asko Taluga

Kvaliteediauhinna peavõtja TNT Eesti juht Asko Talu ei pea kvaliteediauhinna konkursil osalemist suureks katsumuseks ettevõtte jaoks, kuid arvab, et tugevnes konkurentsivõime.

Kas kvaliteediauhinna konkursil osalemine oli Teie ettevõtte jaoks katsumus?