Kuid olgugi tegu tunnustatud trendikeskusega, ei leia te sellest Lõuna-Inglismaa 200 000 elanikuga linnakesest ei snobismi ega pingutatud püüdu lahe olla. Samuti pettuvad need, kes otsivad stereotüüpset Britanniat kriketi, teejoomise ja konservatiivse keskklassiga ? Brighton on sõbralik, vabameelne, kosmopoliitne ja loov.
See on linn, mis suuresti pühendatud meele lahutamisele ja lihtsalt heale äraolemisele. Ilmselt viis Brightoni hedonismi magusale teele George IV, kes 200 aastat tagasi lasi linna ehitada Kuningliku Paviljoni. See Taj Mahali meenutav ülidekoratiivne ja üliluksuslik suveresidents on tänaseni linna üks peamisi vaatamisväärsusi ? olgu ehitis heamaitseliste brighton-laste meelest pealegi pisut liiga kit?ilik.
Kohalikud ütlevad, et Brightonis elab peamiselt kahte sorti rahvast ? tudengid ja Londonist siia kolinud rikkurid. Et naabruses asuvas Sussexi ülikoolis õpib hulganisti välistudengeid, on seltskond pea sama rahvusvaheline kui pealinnas (Brightonis ja selle lähiümbruses on kokku kolm ülikooli). Üliõpilastele ja varakult ?pensioneerunud? investeerimispankuritele sekundeerivad muusikud (Brightoni muusika-scene?i peetakse hetkel üheks Britannia põnevaimaks), kunstnikud, kirjanikud, eksootiliste poodide omanikud, stilistid, fotograafid ning käputäis kuulsusi, viimaste hulka kuuluvad näiteks Fatboy Slim ja perekond McCartney. Brighton poleks aga Brighton ilma oma suure ja nähtava gay-kogukonnata, mis on peamiselt koondunud Kemptowni, või nagu seda nüüd nimetatakse, Camptowni piirkonda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Just põnev elanike kooslus, Londoni- lähedus (poolteisetunnise rongisõidu kaugusel) ja ikka veel tuntav hipiliikumise ning idealistliku vasakpoolsuse mõju on Brightoni kujundanud selliseks, nagu ta on. Kui mujal tähendab shopping?u-paradiis suuri kaubanduskeskusi ja ülikalleid kaubamärke, siis Brightoni põnevaim ostupiirkond on hoopis The Lanes oma väikeste butiikidega, mis müüvad second-hand-riideid ja -raamatuid, antiiki, orgaanilist toitu, kunsti, idamaiseid ehteid, looduslikke ilutooteid, haruldasi vinüülplaate ja kõikvõimalikku pudipadi.
Üks ostjate lemmikpoode Lavender Room näeb välja nagu mõne teie romantikasse kalduva sõbra buduaar, ainult selle vahega, et kõik alates roosilõhnalisest triikimisveest ja lõpetades valge kummutiga on müügil.
Loomulikult on Brightonis esindatud ka olulisemad high-street-kauplused, kõige rohkem leiab neid keset linna asuvalt Churchill Square?ilt.
Ehkki sisseostude tegemine Brightonis on väga meeliköitev, on raske tulla paremale mõttele kui väike kohvi- või söögipaus. Ja kuigi ka sellistel kohvikukettidel nagu Costa või Cafe Nero ning brändidel nagu McDonald?s ja Time on linnas oma filiaale, tasub võimaluse korral eelistada midagi unikaalsemat. Brightonis peaks sobiva einestamispaiga leidma igale maitsele ja igas hinnaklassis, olgu teie eelistus siis Hiina, India, Tai, Vahemere, Ameerika või kas või Inglise köök, klassikaline pubi või kergelt boheemlaslik kohvik. Lõunaks on suurepärane valik näiteks taimetoitu serveeriv (mittelihasööjate jaoks on Brighton unelmate linn) Food For Friends oma valgusküllase ja ökominimalistliku interjööriga või Piccolo oma imeliste Itaalia suupistetega. Õhtul on otsustada veelgi raskem, kuid julgesti võib soovitada üsna hiljuti avatud, rahvusvahelise menüüga Quodi või keskusest pisut kaugemale jäävat Blue Mani. Viimases pakutakse eksootilisi Põhja-Aafrika roogi ning kindlasti tuleb proovida sealset vesipiipu ? õuna- ja piparmünditubakas ähvardavad ka veendunud mittesuitsetajast piibusõltlase teha.
Pärast õhtusööki oleks patt, kui te juba selles linnas olete, mitte minna lõbutsema, seda tehakse Brightonis seitse päeva nädalas. Oma suuruse kohta on Brightonis hämmastavalt palju ja erinevaid klubisid, Casablanca-taolistest peamiselt elavat muusikat mängivatest hämaratest peokohtadest kuni mitme tantsuplatsiga Event II ja Zapini, mis pungil täis tabelimuusika armastajaid (Zapis esinevad õige pea näiteks Louie Vega ja Kenny Dope ehk Masters At Work); Funky Buddha Lounge?i eklektilistest õhtutest Funky Fishi stiilipuhta retroni. Vürtsi lisavad mitmed gay- ja segapublikule mõeldud tantsukohad, nende hulgas Euroopa üks suuremaid homoklubisid Revenge. Kuhu iganes minna, rusikareegel on lihtne: kaasa võtta tolerantne suhtumine ja huumorimeel, koju jätta ? igaks juhuks ? dressid, tossud ja nokkmüts.
Brightoni peamine meelelahutusatraktsioon on aga kahtlemata meri, kahe kauni kai (millest üks langes küll hiljuti tulekahju ohvriks) vahele jääv rand. Mereäärt palistavad luksushotellid ? nende hulgas lausa kaks Hiltonit ?, promenaad, mänguplatsid, purskkaevud ja lugematud kohvikud. Brightonit võib julgelt nimetada millekski, mida Inglismaalt tundub üsna ebatõenäoline leida ? kuurordiks. Ilm on siin reeglina ilusam ja soojem kui mujal Britannias ning rand hommikust õhtuni täis kohalikke, Londonist saabunud suvitajaid, Prantsuse ja muu Euroopa turiste.
Range saladuskatte all võib aga öelda, et Brightonil on oma trendilinn par exellance staatuses oodata tugevat konkurentsi ei kelleltki muult kui naabrilt Hove?ilt, millega koos nad moodustavad mereäärse kaksiklinna. Kui seni on Brightoni uhke regendiaegse arhitektuuri ja heade restoranidega sõsarat peetud natuke liiga tagurlikuks, siis viimased uudised tõotavad Hove?ile hiilgavat tulevikku. Nimelt on sealsed linnaisad tellinud kultusarhitektilt, Bilbao Guggenheimi muuseumi autorilt Frank Gehrylt kohaliku spordi ja vaba aja keskuse projekti. Gehry hoonele pinnaseks olemine tähendab aga suurele hulgale inimestest automaatselt, et tegu on edumeelse ja vaatamisväärse paigaga. Kinnisvara hinnad Hove?is on igatahes juba tõusnud.
Autor: Annikky Lamp