Ehitusettevõtjate Liit soovib riigihankekonkursi piirhinda alandada 2 miljonilt kroonilt 1 miljonile.
?Jah, see oleks mõistlik, et välistada sullerlust,? ütles Harju Ehituse juht Märt Luuk Eesti Päevalehele. ?Teada on, et kuue miljoni suurusele hankele tehakse näiteks kolm korda kaks miljonit, mis annab võimaluse riigihankest mööda hiilida.?
Praegu on võimalus, et ostja teeb viiesajast tuhandest kuni 2 miljoni suuruse riigihanke puhul suunatud pakkumise kolmele pakkujale, kus ainult võitja hiljem avalikustatakse. ?Need pakkumised ei ole läbipaistvad,? ütles Ehitusettevõtjate Liidu jurist-nõunik Helje Juhansoo. ?Meie arvame, et riigihange tuleks välja kuulutada juba üle miljoni krooni suuruse hanke puhul. Peale selle on väga suur maht ja ka hulk ehituspakkumisi just väikesed, mis tähendab, et suur hulk pakkumisi ei ole avalikud.?
Uues Riigikogus lugemisel olevas seaduseparanduses on sees, et koostatakse nimekiri nendest ettevõtetest, mis vastavad seaduses toodud nõuetele riigihankekonkursil osalemiseks. Nimekirja kuulumine annab võimaluse vältida praegu kehtivat bürokraatiat, sest piisab tõendist, et kuulutakse nimekirja.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?See ei takista konkurentsi,? kinnitas Juhansoo. ?Kõigil, kes sinna ei kuulu, on ikkagi võimalus konkurssidel osaleda, ehkki neile teeb selle raskemaks rohkemate dokumentide esitamine, et kvalifitseeruda.? Ka Luuk oli seda meelt, et sellise nimekirja koostamine oleks mõttekas. Nimekirja haldamine aga maksab.
Ehitusettevõtjate Liit loodab, et nad saavad õiguse nimekirja pidamiseks, mis tähendab, et seda pidevalt uuendatakse ja tagatakse ka vastutuskindlustuse olemasolu, kui mingi pakkumine ei realiseeru ostjale lubatud moel. Kui palju see teenus ettevõttele maksma läheb, ei soostunud Juhansoo oletama.