Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajaks oma merendusministeeriumi

    Eesti on mereäärne riik: asukoha tõttu on merenduse otsene osatähtsus majanduses vähemalt 15. Kaudselt on merendusega seotud paljud muud Eestile olulised tegevusalad. Taasiseseisvunud Eestis merenduse ettevõtted kas erastati või muudeti riigi osalusega aktsiaseltsideks ning merendus tervikuna suunati isearenemise teele. Merenduse riiklik korraldamine kuulub mitme ministeeriumi haldusalasse ning on muudetud minimaalseks. Riiklik merenduspoliitika puudub.
    Viimase kümne aasta jooksul on mitmes tähtsas merendusvaldkonnas toimunud oluline tagasiminek. Selle peamine põhjus on riikliku korralduse puudulikkus. Merenduse jätmine stiihilise isearenemise hooleks on tekitanud rea raskesti parandatavaid vigu ja vastuolusid. Kuid ettepanekud ja informatsioon lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks valitsuse ja riigikogu tasemel ei leia arusaamist ning seda ei võeta asjade otsustamisel arvesse. Ka merendusringkondade esindajate huvid, arusaamad ja ettepanekud on erinevad.
    Aastaid on Eestis püütud luua merendusnõukogu, mille kaudu merenduse esindajad võiksid anda valitsusele ja riigikogule nõu, kuidas Eestis merendust korraldada. Nendel püüdlustel ei ole tänini tulemusi. Sisulisi tulemusi ei ole olnud ka nn merenduse ümarlaudadel. Nüüdseks on saanud selgeks, et olemasolevate nõuandvate organite tegevusel ja uute moodustamisel pole Eestis mõtet, sest siin pole valitsemisorganit, mille ülesandeks oleks merendust tervikuna korraldada ja mis nõuandeid vajaks ja realiseeriks. Esmalt on vaja selline organ luua.
    Selleks võiks põhimõtteliselt olla merendusministeerium. Kuid kuna täiendava ministeeriumi loomine väikeses Eestis ei ole mõeldav, võiks selleks olla veeteede amet, kui selle funktsioone laiendada Eesti mereadministratsiooni tasemeni. Sellest hoolimata jääks merendusameti tase suurt osa Eesti kogutoodangust hõlmava ning rahvusvahelise tegevusala jaoks liiga madalaks. Lahendusteta jääksid merendusalase seadusloome küsimused. Eesti seadused ei näe selliste alade korraldamiseks ette ka ministeeriumidevaheliste kolleegiumide loomist, nagu see on Venemaal, või riiginõukogu tegevust, nagu see on Soomes.
    Ainus võimalus, mille annab merenduse korraldamiseks Eesti valitsemise seadus, on luua valitsuskomisjon, mis koosneks ministritest või ministrite esindajatest, kelle haldusalas on merenduse üksikud alad ning mida juhib peaminister. Merenduse aladega tegelevaid ministeeriume on kaheksa: majandus- ja kommunikatsiooni-, keskkonna-, sise-, kaitse-, välis-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalministeerium. Selles komisjonis on võimalik spetsialistide osalusel läbi arutada need merenduse küsimused, mille eest tuleb igal minstril eraldi ja kõigil ühiselt vastutada, ning välja töötada ja omavahel kooskõlastada merenduse kui tervikule vajalike otsuste, määruste ja seaduste eelnõud. Ellu viiks komisjon need eelnõud peaministri korraldusel valitsuse istungite kaudu. Kuid nüüd juba ilma, et asjast kaugel valitsuse liikmed peaksid merenduse küsimuste lahendamiseks liigselt aega ja energiat raiskama. Analoogselt tegutseb mõne aasta eest loodud merenduskolleegium Venemaal.
    Et valitsuskomisjoni töö oleks kiire ja efektiivne ning selles võetaks arvesse merendusringkondade arvamusi ja ettepanekuid, on talle vaja toeks kompetentset organit, mis varustaks komisjoni vajaliku informatsiooni ja uuringutega, koguks kokku ja üldistaks merendusringkondade ja ettevõtete arvamused ning valmistaks ette asjatundlike otsuste ja õigusaktide eelnõud. Selleks on vaja Eestis luua majanduslikult iseseisev mittetulunduslik merenduse arendamise instituut ja selle juurde valitsuskomisjoni ekspertide grupp.
    Instituudi põhiline ülesanne peaks olema Eesti merenduspoliitika probleemide läbitöötamine, arvamuste kogumine ja üldistamine ning konkreetsete soovituste esitamine Eesti merenduse kui terviku arendamiseks, sealhulgas õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Instituut peaks teostama ka muid, peamiselt majandus-, juhtimis- ning õigusalaseid uurimistöid. Instituuti peaks rahastama riiklike ülesannete täitmise osas valitsus ja muus osas need merendusringkonnad, kes on huvitatud konkreetsete probleemide lahendamisest.
    Autor: Heino Levald
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”