Kas metallitöötlemisega tegelevad ettevõtted vajavad Euroopa Liidu või riigi tuge?

Intrigeeriv küsimus. Minu meelest on riigil küllalt raskusi iseenda toimemehhanismide tekitamisega ja ettevõtjate tegemised on nende nn siseküsimus.

Seetõttu ei johtu ettevõtluse toetamine Eesti riigist, vaid pigem ELi tegemistest ja arusaamistest. Kuna ELi abi ettevõtlusele tuleb riiklike või poolriiklike institutsioonide kaudu, peab nüüd ka riik hakkama seisukohta võtma, millised majandusharud on Eestile kõige sobivamad ja kasulikumad. Siinjuures soovitaks küll kuulata majandusteadlaste arvamust, mitte aga jätta seda poliitikute lobikohaks.

Tegelikult ootaks riigilt kiiret kutseõppe korrastamist. On ülim aeg välja öelda, kes vastutab kutseõppe eest ? kas kohalikud omavalitsused, nende ühendused, riik haridusministeeriumi kaudu või ettevõtted ise.

Põllumajandusettevõtetega sarnast toetussüsteemi terasest ehitusmaterjalide tootjad ei vaja. Küll aga peaks olema riigi mure koos ELi abiga ehitajate kutseharidusesse investeerimine. Tänapäeva ehituses kasutatavad materjalid, töövahendid, seadmed on väga spetsiifilised ja nõuavad eriteadmisi. Mõtteviis, et kes mujale ei kõlba, see ehitusele ikka kõlbab, on täiesti vale.

Teine asi on praegu veel tegutsevate masina- ja aparaadiehituslike metallitöötlemisettevõtete tehnoloogilise taseme tõstmine ja seeläbi nende konkurentsivõime tõstmine. Ei oleks vale, kui ELi ja riigi abiga tekiks mõnda tööstusparki masinaehituslik metallitöötlemisettevõte, mis teeks koostööd näiteks aparaadiehitusfirmadega. Ettevõtjate endi ettevõtlikkusest jääb väheseks, vaja on ka riigi tuge.

Oleme taotlenud, kuid pole saanud mingeid toetusi Eesti riigilt. Loodan, et Euroopa Liiduga ühinemise järel väheneb Venemaal ja Ukrainas bürokraatlik ning tendentslik suhtumine meie toodangusse. See annab omakorda võimaluse rohkem toota, optimaalselt kasutada oma võimalusi ja teha ettevõttel endal vajalikke investeeringuid tootearendusse.

Autor: Jaak Sulg