Tallinna börsi juht Gert Tiivas ütles, et börsile tulijaid on järgmisel aastal küll, aga ta ei saa veel nimetada konkreetseid nimesid. ?Kui läheb väga hästi, on oodata järgmisel aastal kolme IPOt (aktsiate avalikku esmaemissiooni ? toim.) Baltimaades,? ütles Tiivas. Tema sõnul tähendab hästi minek seda, et turud püsivad samavõrd tugevad kui tänavu, Balti riigid liituvad ELiga ja sisepoliitiliselt on asjad korras.
Viimane tõsisem IPO Balti riikides oli Eesti Telekomi börsileviimine 1999. aastal.
Äripäevale teadaolevalt kavatseb kinnisvarafirma Arco Vara viia börsile Arco Balti Kinnisvarafondi. Teine tõenäoline börsilemineja on Baltimaade suurima IT-firma MicroLink Lätis tegutsev tütarfirma SAF Tehnika.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tiivas keeldus ütlemast, kas ta on Arco Balti Kinnisvarafondi esindajatega börsil noteerimist juba arutanud. Tema sõnul ei saa ta ka SAF Tehnika noteerimisest täpsemalt rääkida.
?Kuni ametlikku taotlust pole meile esitatud, ei saa ma midagi kommenteerida,? lausus Tiivas. Ta märkis vaid, et kuna kinnisvarasse investeerimine kogub populaarsust, on investorite huvi riske hajutada võimaldava kinnisvarafondi vastu väga suur.
Baltimaade suurim IT-firma MicroLink võib viia börsile oma kõige kasumlikuma ja kiiremini areneva tütarfirma SAF Tehnika. Müügi taga on MicroLinki suurim osanik Baltic Republics Fund, mille tegevus peaks lõppema tuleva aasta sügisel.
Usaldusväärselt allikalt pärineva info põhjal valmistab investeerimispank Suprema praegu ette SAF Tehnika aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) korraldamist ning ettevõtte aktsiate noteerimist Riia börsil.
MicroLinki ja Suprema juhid on võimalikust noteerimisest rääkides kidakeelsed. ?IPO on üks võimalikest arenguvariantidest,? rääkis MicroLinki nõukogu esimees Kristjan Kalda. Ettevõtte tegevjuht Allan Martinson ütles, et otsust IPO suhtes pole veel tehtud. ?Me oleme uurinud mitmeid võimalikke variante nii MicroLinki kui tema tütarde tuleviku jaoks, nii IPOt, strateegilist müüki kui ka müüki finantsinvestoritele, seda kõikvõimalikes kombinatsioonides,? lausus Martinson.
IPOt peab üheks võimaluseks ka Jorma Kylätie, mees, kes viis paar aastat tagasi Helsingi börsile Soome ühe juhtiva IT-firma Sysopen. Tänavu sügisel tegi Sysopen pakkumise Soome suuruselt teise IT-firma Novo Group ülevõtmiseks, et luua suur Skandinaavia tehnoloogiagrupp. Sellest ei saanud asja, sest Rootsi WM-data tuli vahele ja pakkus üle. Vahetult pärast seda sai Kylätiest MicroLinki nõukogu liige.
Kylatie välistab esialgu Sysopeni ja Microlinki koostöö, ta kutsuti MicroLinki kogemusi jagama seoses IT-firma börsile viimisega.
Kylätie SAF Tehnika kohta konkreetselt kommentaare ei anna, aga märgib, et esmalt on võimalik maha müüa ettevõtmised, mille turud on väljaspool ja mis arenevad kiiresti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suprema juht Peeter Saks SAF Tehnika võimalikku IPOt samuti ei kommenteerinud. ?Suprema ja klientide vahelised suhted on konfidentsiaalsed ja seetõttu meie antud temaatikat kommenteerida ei saa,? ütles Saks.
SAF Tehnika müük on osa strateegiast vabaneda valdkondadest, mis ei lähe kokku MicroLinki põhitegevuse, süsteemiarendusega. MicroLink loobus möödunud aastal sissehelistamisteenusest, mis müüdi Elionile. Tänavu müüs MicroLink arvutite kokkupanemise haru ja kinnisvara teenindusega tegeleva ettevõtte Free 40. Põhitegevusevälistest tegevustest on peale SAF Tehnika jäänud MicroLinki gruppi internetivärav Delfi.
Ilma igasuguse kärata ligi 10 miljoni kroonise portfelli kogunud Arco Balti Kinnisvarafond kavandab detsembris-jaanuaris avalikku aktsiaemissiooni ja seejärel Tallinna börsile minekut.
Börsile minekuks on Arco Balti Kinnisvarafondi juhi Andres Seemani sõnul aeg küps 12?18 kuu pärast, kui kinnisvaraportfelli maht ületab 300 miljoni krooni piiri. Investeeringute puhastootlus peaks plaani kohaselt kujunema 12% ja omakapitali tootlus 30% kanti.
Seeman ütles, et Arco Vara fondi investeerimise vastu on lisaks erainvestoritele huvi üles näidanud ka Eestis tegutsevad pensionifondid ja kindlustusseltsid. Praeguste investorite nimesid fond ei avalda.
20. oktoobrist 7. novembrini kestnud Arco Balti Kinnisvarafondi suunatud aktsiaemissioon õnnestus ülihästi, rääkis fondi juht Andres Seeman. ?Aktsiad märgiti üle ning tänase seisuga on meil inimesed järgmise emissiooni ootel,? lisas Seeman.
Kinnisvarafond emiteeris 231 862 aktsiat hinnaga 19,55 krooni ja nominaalväärtusega 10 krooni aktsia kohta. Kokku märgiti aktsiaid 4,5 miljoni krooni eest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praegu räägib Arco Balti Kinnisvarafond läbi viie-kuue objekti ostu asjus ning ootab nime muutmise kannet äriregistris. Fondi varasem nimi oli AS Wiru Kapital ja selle eelmine omanik OÜ Wiru Ehitus. Wiru Kapitali ostmisega 5,3 miljoni krooni eest omandas Arco Balti Kinnisvarafond ärihoone Rakveres. Hoonet rendib 2027. aastani Ehitusservice.
Viimase emissiooniga hangitud raha paigutab Arco Balti Kinnisvarafond Tähetorni 21c Kinnisvara OÜsse, mis haldab Unipressile ning Reval Prindile välja renditud renoveeritud laohoonet.
Uus Maa tegevdirektor Jaanus Laugus ütles, et on Arco Vara plaanidest teadlik. Lauguse sõnul alustas sel sügisel ka Uus Maa kinnisvarafond AS Melkostrex Invest. Esialgu Uus Maa kinnisvarafondiga börsile minna ei kavatse. Fondi loomise peapõhjuseks oli soov töötajaid omal käel kinnisvaraga spekuleerimisest eemal hoida.
2001. aastast sai kinnisvarasse investeerida Taanis registreeritud fondi Baltic Property Trust (BTP) ja Arco Vara gruppi kuuluva Arco Kapitali kaudu. Mõlemal juhul vajas investor sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvat esimest sissemakset.
Baltic Republics Fundi (BRF) osalusega ettevõtteid on hakatud jupphaaval müüma. Müüdud või müügis on MicroLinki tütarfirmad, kavas on müüa kasumlikum osa Viisnurgast.
BRFi direktor ja nõustaja Joakim Helenius ütles, et fondi tegevuse tähtaja saabumine ei tähenda, et oleks vaja kiirustada investeeringute müügiga. ?Vajadusel pikendame fondi tegevust kahe ja poole aasta võrra, 2007. aasta alguseni,? lisas ta. Heleniuse sõnul oleks suurim viga müügiga kiirustada, selle asemel on mõistlik oodata hea hinnaga pakkumisi. Praeguseks pole pakkumisi saabunud.
?Never say never,? (ära iial ütle iial) ütles Helenius MicroLinki müügi kohta. Tema sõnul oleneb kõik pakkumisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
BRFi haldab Prantsuse suurpank Societe Generale Pariisist. Fondi peamised investorid on pangad, investeerimisfondid ja pensionifondid Suurbritannias ja ?veitsis. Fondi maht oli tipphetkel, 1997. aastal, 117 mln dollarit (1,6 mld kr), praegu 33 mln dollarit (0,4 mld kr) Fond peaks tegevuse lõppema 2004. aasta septembris. Peale MicroLinki ja Viisnurga on fondil osalus näiteks Helmeses ja Baltikas.
Aktsiate börsil noteerimise plaanidest on teatanud ka Eesti Raudtee ja Tallink. Eesti Raudtee omanikud on börsile mineku puhul rääkinud aastast 2005 ning Tallinki esindajad aastast 2006.
ASi Eesti Raudtee nõukogu liige Jüri Käo ütles kaks kuud tagasi Äripäevale antud intervjuus, et Eesti Raudtee aktsiad võiks tulevikus noteerida Tallinna, Helsingi ja Londoni börsil. ?Mulle isiklikult tundub, et Eesti Raudtee noteerimine börsil väärtustaks ka täna riigi omanduses oleva 34% suurust osalust,? märkis Käo. Tema sõnul on börsil kaubeldavatel firmadel palju eeliseid: ettevõte saab avalikuks, on läbipaistvam, tõuseb usaldusväärsus ning kasvab kontroll juhtkonna tegevuse üle, seeläbi on lihtsam raha laenata. Samuti väheneb võimalus mõjutada ettevõtte tegevust poliitiliste parteide huvide tasandil.
Eesti Raudtee omanikeringis riiki esindav majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen kinnitas kaks kuud tagasi, et riik ei ole mõelnud ettevõtte börsile viimisele.
Tallinki investorsuhete juht Marek Mägi on Äripäevale öelnud, et ettevõtte börsile mineku plaanidest on konkreetselt räägitud Helsingi HEXiga ning sisuliselt on ka prospekt juba valmis. Esmaemissioon võib toimuda hiljemalt 2006. aastal.
Tallink Grupi aktsiakapitali laiendamisel sai ettevõtte uueks aktsionäriks maailma suurim finantsinstitutsioon Citigroup. Citigroup pani kokkuleppesse Tallinkiga kirja punkti börsile mineku kohta 2006. aastaks.
Marek Mägi on öelnud, et börsile ei minda kindlasti lihtsalt börsilemineku enda pärast. Aktsiate noteerimine eeldab mõne suurema projekti käivitamist, nt veel ühe laeva ehitamist.