• OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,44
  • OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,44
  • 17.12.03, 00:00

Erainvestorid tõmbuvad tagasi

Tallinna börsil on viimastel aastatel aktsiate hinnad ülesmäge roninud, kohalikud erainvestorid on tõusu kasutanud aga aktsiate müümiseks. Hindade tõusu on aidanud vedada välisinvestorite huvi siinse aktsiaturu vastu. Eesti erainvestoreid, kes otse kohaliku börsil noteeritud aktsiate hinnaliikumisest kasu või kahju saavad, jääb üha vähemaks.
Kaudselt on tänu pensionireformile ja teise samba edukale käivitumisele aga nii kohaliku kui ka välismaa börsidele investeerijate arv kasvanud kordades.
Välisinvestorite (eelkõige juriidiliste) huvi on olnud suur Hansapanga aktsia vastu. Välismaistele juriidilistele investoritele kuuluvate pangaaktsiate osakaal on igal aastal alates 1998. aastast Tallinna börsi statistikat vaadates kasvanud. Kui 1997. aasta detsembris oli välisinvestorite osakaal alla 42 protsendi, siis selle aasta detsembriks oli nende osalus kasvanud juba 93 protsendi lähedale. Tugeva hüppe tegi välisinvestoritele kuuluv osakaal 1998. aastal, mil panga suuromanikuks sai Rootsi Swedbank. Järgnevatel aastatel on osalus pidevalt kasvanud, kuid viimastel aastatel on ?saak? jäänud üha väiksemaks.
Võrreldes möödunud aastaga on välisinvestorite osakaal kasvanud umbes 1,4 protsendi võrra. Kuigi kasv on olnud kahel viimasel aastal võrreldes varasemate aastatega tagasihoidlik, on positiivne, et kontode arv on teinud läbi tõusu. Kahe viimase aastaga on välismaistele juriidilistele isikutele kuuluvate kontode arv, kus Hansapanga aktsiaid, kasvanud rohkema kui 30 võrra. Varasematel aastatel kontode arv kahanes ehk teisisõnu ostsid mõned välisinvestorid aktsiaid teistelt välisinvestoritelt ning Eesti päritolu investoritelt. Hansapanga aktsiaid omavatele Eesti erainvestoritele kuuluvate kontode arv on kahanenud alates 1999. aastast. Kui 1998. aasta detsembris oli selliseid kontosid 5500 lähedal, siis selle aasta detsembriks oli arv taandunud 3000 joone alla. Suurim ?põgenemine? aktsiast toimus eelmisel aastal, mil Eesti päritolu erainvestorite kontode arv vähenes koguni 866 võrra. Selle aasta detsembriks on võrreldes aasta varasemaga kontode arv kahanenud 347 võrra ehk igal nädalal on need vähenenud ligi seitsme võrra.
Suurim aktsionäride arv on Saku Õlletehasel. Samas on õlletootja aktsionäride arv pidevalt mõõdukas tempos kahanenud. Saku Õlletehas sai endale suure eraaktsionäride arvu tänu aktsiate müügile erastamisväärtpaberite eest. Müügi ajal said enamik väikeaktsionäre 46 aktsiat. Börsi tehingute statistikat vaadates on nn 46 aktsia klubi liikmete arvu vähenemist üsna sageli näha. Ka eile tehti viimane tehing Saku Õlletehase aktsiaga just selline, kus omanikku vahetas 46 aktsiat. Samas on ettevõte väikeaktsionäridele stabiilselt dividende maksnud ja ka aktsia hind on kerkinud kõigi aegade kõrgeima tasemeni.
Erainvestorid on väljunud ka viimasest börsile läbi avaliku aktsiate emissiooni tulnud Eesti Telekomist. Viimasel paaril aastal on eraisikute kontode arv, millel Eesti Telekomi ja Hansapanga aktsiad, olnud samal tasemel. Eesti Telekom on teistest liideraktsiatest erinenud selles mõttes, et vaatamata erainvestorite arvu vähenemisele ei ole välisinvestorite osalus viimastel aastatel kasvanud. Hoopis Eesti investorid on osalust suurendanud. Kasv ei ole olnud küll midagi märkimisväärset. Kui 2000. aasta detsembris kuulus kohalikele investoritele 28,6 protsenti Telekomist, siis selle aasta detsembriks oli osalus kasvanud 29,8 protsendile.
Nelja suurema turuväärtusega ettevõttest on välisinvestoritest suurem osalus kohalike käes vaid Merko Ehituses, kuid ka seal on välisinvestorid haaret suurendanud. Aktsia hinna tugev tõus on ligi meelitanud ka kohalikke erainvestoreid, kuid kontode arvu suurenemist saab lugeda ära kahe käe sõrmedel. Võrreldes möödunud aastaga on Eesti eraisikute kontode arv, kus ehitusettevõtte aktsiaid, kasvanud kuue võrra. Samas kohalikele erainvestoritele kuuluv osakaal on kahanenud. Selle põhjuseks on eelkõige aktsia hinna kiire tõus. Kui 2001. aasta detsembris sai 1000 aktsiat kätte ligi 40 000 krooniga, siis möödunud aastal tuli sama koguse eest maksta 80 000 krooni ja eile tulnuks välja käia juba üle 190 000 krooni.
Ühelt poolt meelitab kiire tõus aktsiaid müüma, teisalt ei suuda juurde tulnud väikeinvestorid enam sama suurt kogust aktsiaid osta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele