Sotsioloogid peavad valitsuse selle aasta suurimateks saavutusteks esimese tõsise kriisi edukat lahendamist ja vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist.
Neid kahte sündmust tõstsid Postimehe küsimustele vastates esile nii uuringukeskuse Faktum juht Juhan Kivirähk, uuringufirma Saar Poll juht Andrus Saar kui ka Emori sotsioloog Tõnis Saarts. Kivirähki arvates jäi valitsuse tegevus esimesel võimuloleku aastal selgelt alla sellele, milliseid lootusi Res Publica valijates suutis tekitada, ja kõige olulisem saavutus on esimese aasta ja esimese kriisi edukas üleelamine.
«Erakonna ebaküpsus ja kogenematus oli silmaga näha, küllap olid vanad poliitikahaid veendunud, et peagi läheb neil korda võimutüür Res Publica käest ära võtta,» meenutas Kivirähk kevadiste parlamendivalimiste järgset aega, kui valitsus moodustati. «Seepärast võibki suurimaks saavutuseks pidada seda, et see hirmus õpipoisiaeg üle suudeti elada.»
Andrus Saar nimetas peaminister Juhan Partsi õpivõimet valitsuskriisi ajal väga heaks ja avaldus lootust, et kriisi ajal tekkinud ühiskonnale väga oluline sisuline diskussioon valitsuse poliitika üle leiab järgmisel aastal ka positiivse väljundi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Valitsuskriis või õigemini seisukohtade kriis pole kaugeltki lõppenud, vaid siiski alles algusstaadiumis,» rõhutas Saar.
Kõige positiivsemaks valitsuse tegevuse tulemuseks nimetas Andrus Saar vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist ja lastetoetuse suurendamist.
Tõnis Saartsi hinnangul seevastu oli vanemahüvitise seadus ühtaegu nii valitsuse suurim õnnestumine kui ka ebaõnnestumine.
«Õnnestumine selles osas, et see idee väga jõuliselt üles tõsteti ja lõpuks ka asi ära tehti,» põhjendas Saarts. «Ebaõnnestumine aga selles osas, et ei arvestatud ühiskonna õiglustundega selle viisi suhtes, kuidas vanemahüvitise maksmist korraldada.»