• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 23.01.04, 08:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Uus jäätmeseadus tõstab tulevast aastast prügi hinda

Uus jäätmeseadus toob endaga lisaks saastemaksu suurenemisele mõnel pool kaasa ka prügiveo hinna tõusu väikeste veopiirkondade tõttu.
Kui praegu kehtib igale prügimäele ladestatud jäätmetonnile saastemaksuna neli krooni, siis seaduseelnõu kohaselt kasvab see summa 2005. aastast 30 kroonile. Saastetasu arvestab prügila oma vastuvõtuhinna sisse, kirjutab Postimees.
Väga suurt hinnatõusu see siiski ei tähenda, sest saastemaks moodustab näiteks Tallinna Jõelähtmes asuva uue prügila ladestamishinnast ka edaspidi alla viie protsendi. Tõsisem kallinemine toimub juhul, kui prügivedaja viib jäätmed euronõuetele mittevastavasse prügilasse, sest siis on saastetasuks 120 krooni.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul ei tohiks saastetasu tõusust tingitud hinnatõus olla kuigi suur. Sealt saadav raha suunatakse jäätmehoolduse arendamisse ning lõviosa sellest läheb omavalitsustele, kust jäätmed pärit on.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Paljudes Eesti piirkondades võib aga prügiveo kallinemise kaasa tuua tõsiasi, et kohalikke omavalitsusi kohustatakse korraldama konkurss konkreetsele piirkonnale ühe vedaja leidmiseks. Riigikogu ettepanekul on ühe piirkonna suuruseks aga maksimaalselt 10 000 elanikku, mis prügiveo mõistes ei ole just kuigi suur arv.
Eeki sõnul ei olnud piirkonna suurust eelnõu esialgses variandis sees. «See oli poliitikute tahe, mida ma kommenteerida ei taha,» lausus ta.
Kui igale piirkonnale valitakse aga oma vedaja, ei pruugi ühe firma tööpiirkonnad kokku puutuda ning see vähendab mõnel pool märgatavalt vedaja efektiivsust ja suurendab kulusid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele