Uus jäätmeseadus toob endaga lisaks saastemaksu suurenemisele mõnel pool kaasa ka prügiveo hinna tõusu väikeste veopiirkondade tõttu.
Kui praegu kehtib igale prügimäele ladestatud jäätmetonnile saastemaksuna neli krooni, siis seaduseelnõu kohaselt kasvab see summa 2005. aastast 30 kroonile. Saastetasu arvestab prügila oma vastuvõtuhinna sisse, kirjutab Postimees.
Väga suurt hinnatõusu see siiski ei tähenda, sest saastemaks moodustab näiteks Tallinna Jõelähtmes asuva uue prügila ladestamishinnast ka edaspidi alla viie protsendi. Tõsisem kallinemine toimub juhul, kui prügivedaja viib jäätmed euronõuetele mittevastavasse prügilasse, sest siis on saastetasuks 120 krooni.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul ei tohiks saastetasu tõusust tingitud hinnatõus olla kuigi suur. Sealt saadav raha suunatakse jäätmehoolduse arendamisse ning lõviosa sellest läheb omavalitsustele, kust jäätmed pärit on.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paljudes Eesti piirkondades võib aga prügiveo kallinemise kaasa tuua tõsiasi, et kohalikke omavalitsusi kohustatakse korraldama konkurss konkreetsele piirkonnale ühe vedaja leidmiseks. Riigikogu ettepanekul on ühe piirkonna suuruseks aga maksimaalselt 10 000 elanikku, mis prügiveo mõistes ei ole just kuigi suur arv.
Eeki sõnul ei olnud piirkonna suurust eelnõu esialgses variandis sees. «See oli poliitikute tahe, mida ma kommenteerida ei taha,» lausus ta.
Kui igale piirkonnale valitakse aga oma vedaja, ei pruugi ühe firma tööpiirkonnad kokku puutuda ning see vähendab mõnel pool märgatavalt vedaja efektiivsust ja suurendab kulusid.