Äripäev ja Jaan Kaplinski kiri

"Ettevõtjad elavad küll paremates tingimustes kui enamik elanikkonnast, kuid seejuures on nad ühiskondlikult mõtlevad inimesed," kirjutas Äripäev oma reedel ilmunud juhtkirjas.

Kas Äripäev on viinud läbi uurimuse ettevõtjate elamistingimustest, et nii kindlalt seda väidab? Julgen oletada, et kui selline uurimus viiakse läbi, võib suure tõenäosusega selguda, et enamik Eesti ettevõtjaist elab laias laastus samades tingimustes nagu enamik Eesti elanikkonnast. Ehk viiekorruselise paneelmaja kolmetoalises korteris, papi asemel on põrand laminaatparketiga ja vannitoas on tavalise kraani asemel paremat sorti segisti. Ja ongi kõik. Peamine erisus on auto ja kodutehnika.

"Kuigi Eesti pole jõudnud lääneriikide jõukuseni, on ülejäänud Ida-Euroopaga võrreldes kõrge üldine heaolu saavutatud suuresti just tänu neile," väidab Äripäev. Millise ülejäänud Ida-Euroopaga Äripäev meie kodust üldist heaolu võrdleb? Ega ometi Pihkva oblastiga, sest lausest jääb lugejale mulje, nagu oleks Eesti üldine heaolu Ida-Euroopa absoluutne tipp? Sloveenia või T?ehhiga Eesti kardetavasti tõsisemat võrdlust välja ei kannata.

Aga sotsiaalteadustes sõltub mõistagi palju indikaatorite valikust ja uurija häälestatusest nende tõlgendamisel. See on lõigu ühe poole kommentaar. Teise poole kommentaar oleks selline, et Eesti praegune tase on tänu võlgu paljuski nõukogudeaegsele kõrgele lähtetasemele, mis on sündinud nimelt tänaste pensionäride higi ja vaevaga. Nemad ei ole selles süüdi, et mingid tegelinskid nende töö erastasid ja ärastasid ning kasumiga lääneriikide jõukatele maha parseldasid, lehvitades loosungit "riik on halb omanik". Asjad on keerulisemad ja mitmetahulisemad, kui nad alguses paistavad, nii Jaan Kaplinski kui ka Äripäeva poolt vaadatuna. Tundub aga, et Äripäev on oma seisukohavõtus otsustanud pooltoone mitte näha. Meenub mõttekatke mõni aeg tagasi Postimehes avaldatud Soome endise juhtiva pangandustegelase artiklist, kus ta väitis, et Soome tänasele jõukusele pani aluse just vaesuse solidaarne jagamine raskeil sõjajärgseil aastail.

Autor: Margus Hendrikson