- OMX Baltic0,4%301,79
- OMX Riga0,89%896,44
- OMX Tallinn0,28%2 068,11
- OMX Vilnius−0,27%1 195,28
- S&P 5000,00%6 092,16
- DOW 30−0,25%42 982,43
- Nasdaq 0,31%19 973,55
- FTSE 1000,4%8 753,37
- Nikkei 2251,65%39 584,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,75
- OMX Baltic0,4%301,79
- OMX Riga0,89%896,44
- OMX Tallinn0,28%2 068,11
- OMX Vilnius−0,27%1 195,28
- S&P 5000,00%6 092,16
- DOW 30−0,25%42 982,43
- Nasdaq 0,31%19 973,55
- FTSE 1000,4%8 753,37
- Nikkei 2251,65%39 584,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%91,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööõnnetuskindlustus on kolmepoolselt vajalik
Tööõnnetuskindlustusest on võrreldes teiste nn klassikaliste sotsiaalse kaitse valdkondadega vähem räägitud. Näiteks pensionikindlustust ja ravikindlustust on 10 aasta jooksul juba mitu korda reformitud. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustamine toimib aga nii nagu ennegi ? sotsiaalmaksu ühisest katlast kaetakse tööõnnetusest tulenevad kahjujuhtumid; tervisekahjustused kaetakse kas pensioni- või ravikindlustuse kaudu. Teisisõnu ? üldjuhul on eraõiguslikest suhetest tulenevate hädade leevendamine jäetud riigi kanda. Ometi on ka tööõnnetused ja kutsehaigused suurte pensioni- ja ravikulude allikas.
Tervisekahjude hüvitamiseks kulub sel aastal tõenäoliselt 50 miljonit krooni. Siinjuures me teame, et suur osa tööõnnetustest vormistatakse kokkuleppel tööandjaga lihtsalt olmeõnnetuseks ja seetõttu võib tegelik number olla oluliselt suurem. Surmajuhtumeid on olnud aastas keskmiselt 30 ja raskete vigastustega tööõnnetuste prognoos käesolevaks aastaks on ligi 1000 juhtumit. Keskmisi ja kergeid vigastusi ning haigestumisi on aga kümneid kordi rohkem. Kõik see tähendab suurt muret kannatanutele ja nende peredele. Tegemist on põhjendatud kulutustega hüvitiste näol, samuti jääb saamata ka osa toodangust või jäävad osutamata olulised teenused. Kogukahju on mõõdetav sadades miljonites kroonides aastas.
Enamikes Euroopa riikides on rakendatud tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus, et vähendada tööõnnetusi ja kutsehaigusi, maksta hüvitisi töötaja ja tema pereliikmete elustandardi säilitamiseks ning saada asjakohast arstiabi.
Tavaliselt on see kindlustusliik kohustuslik tööandja vastutuskindlustus. Täiesti üheselt saab siit järeldada, et kindlustuse eest tasub tööandja ja kindlustusmakse suurust saab siduda ohutute ja tervislike töötingimustega. Samuti tähendab see, et ei kindlustata üksikuid töötajaid, vaid kindlustusobjekt on tööandja vastutus tööõnnetuse puhul kõikide töötajate suhtes.
See kindlustus toimib järgmiselt: tööandja kindlustab oma vastutuse võimalike tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest; ja kui tal tekib kohustus maksta tööõnnetuste puhul hüvitisi, siis need kulutused korvab tööandja asemel kindlustusselts. Tööandja vastutuskindlustuse maksed ei ole Eestis täna erisoodustusmaksuga maksustatud. Tööandja vastutuskindlustuse asemel kasutatakse Eestis paraku enamasti vähem võimalusi pakkuvat õnnetusjuhtumi kindlustust. Sellega kindlustatakse konkreetseid töötajaid ja see on maksustatud erisoodustusmaksuga.
Eestis tuleks samuti rakendada kaasaegne tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus. Eeltööd selleks on ammu tehtud. Kuigi selline kindlustusliik on vaba erisoodustusmaksust, tuleks samaaegselt vähendada ka proportsionaalselt sotsiaalmaksu. Esialgsed arvutused näitavad, et 1% sotsiaalmaksust on piisav tööõnnetustest ja kutsehaigestumistest tekkinud kulutuste katmiseks.
Seotud lood
Enimloetud
1
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
2
4
Viimased uudised
Maksutõusu ABC: mis on juba olnud ja mis veel tuleb
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele