ELi laienemine ergutab Põhjala eksporti

?Prognoosime ekspordi kasvu kahekohaliste numbritega,? ütles läinud nädalal ELi laienemist käsitlenud seminaril Rootsi Ekspordinõukogu peaökonomist Mauro Gozzo.

Mullu läks 1. maist ELi liikmeks saavatesse Ida-Euroopa riikidesse Rootsi ekspordist 4,4% ning impordis oli nende osakaal 6%, tänavu prognoosib nõukogu Rootsi ekspordi kasvu neisse riikidesse 10%. Eile avaldatud statistika põhjal kasvas Rootsi eksport ELi uutesse liikmesriikidesse (10 riiki) mullu 8% ning import sealt 16%. Eksport ELi praegustesse liikmesriikidesse kasvas vaid 3%.

Sama optimistlikud on taanlased, prognoosides kümne aastaga ekspordi enam kui kahekordistumist ? 33 miljardilt Eesti kroonilt 80 miljardile kroonile. Alust optimismiks annab positiivne kogemus Lõuna-Euroopa riikidega, mille liitumise järel on Taani eksport sinna kahekordistunud.

?Suurimat kasvu ootame muidugi Poolas, mis 5?10 aasta pärast peaks olema üks Taani suuremaid kaubanduspartnereid,? ütles Taani Ekspordinõukogu peaökonomist Jacob Warburg ajalehele Börsen.

Praegu moodustab Taani eksport kaheksasse 1. mail ELiga liituvasse Ida-Euroopa riiki koguekspordist 3,8%.

Soome majandusuuringute instituudi Etla andmeil ennustavad ka Soome ettevõtjad ekspordi kasvu. Uutest liikmesriikidest on Soome suurim kaubanduspartner Eesti, mis 2 protsendiga on ka Soome 15 suurema ekspordituru hulgas. Eesti arvele langeb kolmandik Soome ekspordist kümnesse uude liikmesriiki ning impordis on Eesti osakaal veel suurem, kirjutas Taloussanomat.

Kasv tuleb ostuvõime paranemisest, mis praegu on vaid ca 47% Soome tasemest. Just nõrga ostujõu tõttu on mitmed ELi liikmesriigid pidanud neid turge marginaalse tähtsusega turgudeks. Samas on need Euroopas kiireima kasvuga ? 2003. aastal oli keskmine majanduskasv 4,6%.

Ekspordi struktuuris Soome suuremaid muutusi ei ennusta. Kaubandustõkked on kaotatud juba aastaid tagasi, erandiks olid toidukaubad. Uute liikmesriikidega on kaubavahetuses lõviosa elektroonikakaupadel, erinevatelt praegustest, kus ülekaalus on metsatööstuse tooted. Balti riikide arvele langeb suur osa ka Soome rõivaimpordist, sest Soome rõivatoodang on viimasel kümnendil Balti riikidesse üle kolinud.

Rootsi majandusminister Leif Pagrotsky juhib tähelepanu, et aastani 2013 saavad uued liikmesriigid ELi struktuurifondidest enam kui 200 miljardit eurot. See kätkeb võimalusi keskkonnatehnoloogia ja ehitusfirmadele. Ent kasvuruumi on ka tarbekaupade osas ? aprillis näiteks avab Eestis esimese kaupluse Rootsi rõivakett Lindex. Rootsi omakorda võib tollide kadudes suurendada uutest liikmesriikidest toidukaupade importi, mis Rootsi suurimate kaubanduskettide hinnangul võib tuua toidukaupade hinna languse.

Tollide kadumist on oodanud Taani toiduainetetööstus, mis plaanib oma valmistoodetega turule tulla Ida-Euroopas tegutsevate suurte välismaiste ja kohalike kaubanduskettide kaudu.