Vene energiafirmad sunnivad looma Balti ühisturgu

Eesti Energia üritab ellujäämiseks luua oma Balti naabrite Leedu ja Lätiga piirkondlikku elektriturgu. Eesti Energia juht Gunnar Okk ütles The Wall Street Journalile, et Baltimaad suudavad Vene energiahindadega võistelda vaid kolmekesi koos. Ettevõte loodab luua ühenduse Soomega, et vähendada oma sõltuvust Venemaast ja avada võimalused energia eksportimiseks läänepoole. Samal ajal on Leedu saanud mõningast toetust Euroopa Liidult, et ehitada välja uued ühendused Poolaga, kuid poolakad on konkurentsi kartuses leedukate esialgseid ettepanekuid tõrjunud.

Eesti toodab oma elektrit küll põlevkivist, kuid 40% Eesti Energia elektrimüügist läheb 500 tööstustarbijale ja see teeb ettevõtte kaitsetuks, juhul kui Vene firmad peaksid need kliendid hinnasõjas ära noppima, leiab The Wall Street Journal. Siis võib odavam elekter turu üle ujutada ja Eesti valitsus satub surve alla Eesti Energia maha müüa. Edasi satub Eesti energeetika Venemaa täieliku kontrolli alla.

Vene energiafirmadel on ?selge strateegia suurendada oma kontrolli torujuhtmete, loodusliku gaasi tarnimise ja turustamise üle ning nüüd, hiljaaegu, ka elektri tarnimise ja tootmise üle? Kesk- ja Ida Euroopas, väidab Emmanue Bergasse, Pariisis asuva Rahvusvahelise Energeetikaagentuuri analüütik. ?See võib kaasa tuua energiahindade tõusu ning õõnestada nende riikide majanduse energivarustuskindlust?.

Kesk-ja Ida-Euroopa energeetika konsolideerub. Venemaa OAO Gazprom ostis hiljuti Leedu gaasifirma kontrollpaketi, ning omab samas osalust piirkonna teiste riikide suuremates gaasifirmades. Gazpromiga konkureerimiseks peab Ungari nafta- ja naftatöötlemisfirma MOL läbirääkimisi Poola suurima kütuseettevõttega PKN Orlen, et tekitada Läänemerest Aadria mereni ulatuv energiafirma ja koos osta Rumeenia riigile kuuluva naftafirma kontrollpaketti.