Detailplaneeringu kehtestamine tuleb otsustada kiiresti

laneerimisseadus ei sea kohustuslikke tähtaegu algatatud detailplaneeringu koostamisele, vastuvõtmisele ja kehtestamisele. Vastuse küsimusele, millal planeerimismenetluse osaks olev toiming tuleb sooritada või otsustus langetada, peaks andma vastava linna või valla ehitusmäärus.

Suuremate linnade ehitusmäärused ei pane kohalikule omavalitsusele kohustust koostatud ja linnavalitsuse vastu võetud detailplaneeringut konkreetse tähtaja jooksul kehtestada. Nii võib detailplaneering läbida avaliku arutelu ja olla heaks kiidetud maavanema poolt, kuid sellele vaatamata ei langeta volikogu otsust planeeringu kehtestamise või sellest keeldumise kohta. Põhjuseks võib olla näiteks puhkuste periood või poliitiliselt ebasobiv hetk. Kuigi detailplaneeringu kehtestamisele kehtib haldusmenetluse seadusest tulenev põhimõte menetluse võimalikult kiireks läbiviimiseks, on see praktikas jäänud sisulise tähenduseta.

Tänaseks on riigikohus andnud seisukoha, mida tuleb kõigil kohalikel omavalitsustel arvestada. Riigikohus leidis, et selline planeeringu kehtestamine, kus lähtutakse endiselt kuus kuud tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemustest, ei ole kooskõlas planeerimismenetlust reguleerivate normide eesmärkidega. Kui eelmisest planeerimismenetlusest on möödunud pikk aeg, tuleb planeeringu kehtestamiseks viia läbi uus planeerimismenetlus. Planeeringu selline kehtestamine on oluline menetlusviga, mis võib viia ebaõige lahenduseni (nr 3-3-1-28-04). Viidatud kohtulahend on oluline just seetõttu, et seni oli isikutel õigus esitada oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta kuni detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemiseni.