Saku Õlletehase juhi Cardo Remmeli sõnul annab Eestis kehtiv kange alkoholi ja õlle aktsiisi suhe eelised kange alkoholi tarbimiseks.
Eestis kehtiv aktsiis õllele on EL miinimummäära suhtes kõrgem, kui Eestis kehtiv aktsiis kangele alkohoolsele joogile võrreldes EL miinimummääraga, selgitas Remmel. 'Kui aluseks võtta EL-s kehtestatud miinumummäärad, on Eestis sätestatud õlleaktsiis 12% kõrgem kange alkoholi aktsiisist.'
Eestis kehtiv alkoholiaktsiisi määr õllele on Euroopa keskmiste seas ning ligemale kaks korda kõrgem, kui teistes Balti riikides, teatas Remmel. Kõrgem on aktsiis 16 riigis, madalam 14 riigis, Läti ja Leeduga võrreldes on Eestis kehtiv aktsiis õllele aga kahekordne. Seetõttu võib õlle hinna tõus soodustada õlle massilist sissetoomist Lätist, hoiatas Remmel.
'Isegi kõige kangemas õlles on vähem alkoholi, kui keskmises veinis. Uuringud näitavad, et õlle tarbimine sarnaneb veini ja teiste kergete alkohoolsete jookide tarbimisele. Õlle tarbimine on seotud üldjuhul sotsialiseerumisega, kus jook ise ei ole põhieesmärk. Seevastu kangete alkohoolsete jookide tarbimine on seotud enamalt jaolt joogi mõju saavutamisega. Seetõttu eristuvad õlled, sealhulgas ka kanged õlled, kangetest alkohoolsetest jookidest mitte ainult alkoholi sisalduse, vaid ka tarbimisharjumuste järgi,' rääkis Saku Õlletehase juht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soome YLE andmetel plaanib Soome siseminister Kari Rajamäki teha lähipäevil ettepaneku tõsta kange alkoholi aktsiisi, alandades samas lahjade alkohoolsete jookide makse. Aktsiisitõusu põhjendatakse vajadusega säästa just noorte tervist, kes on hinnatundlikumad tarbijad.