Kahjumite tasaarvestus vähendab maksukoormust

Juulis tuli Euroopa Komisjon välja kahe ettepanekuga maksutakistuste kaotamiseks Euroopa Liidu siseturult. Üks puudutab koduriigipõhist maksustamist ning teine ühtse üle-euroopalise konsolideeritud maksubaasi loomist. Üks probleem, millele ettepanekud lahenduse peaks tooma, puudutab piiriüleste kahjumite tasaarvestust (ingl k cross-border loss compensation), millest tuleneva selgitamine on ka selle artikli eesmärk.

Paljud ettevõtjad tegutsevad välisriigis viisil, mille tulemusena tekib neil seal püsiv tegevuskoht (edaspidi PT). Rahvusvahelise praktika kohaselt kohaldatakse PT-le tulu, mida ta oleks saanud iseseisva maksumaksjana.

Kui PT on kahjumis, kajastub tavaliselt kahjum üldettevõtte maksuarvestuses, mistõttu äriühingu maksukohustus oma asukohariigis on madalam. Vastupidine kahjuks ei toimi.

Pole välistatud olukord, kus PT-d maksustatakse hetkel kui äriühing tervikuna on kahjumis. Näiteks säilib Eesti äriühingu kasumliku Leedu püsiva tegevuskoha maksukohustus ka siis, kui tänu Eestis toimuva ebarentaabli tegevuse tõttu kogu äriühing (Eestis asuvad struktuuriüksused + püsiv tegevuskoht) on kahjumis.

Samuti ei paku praegused siseriiklikud õigusaktid Euroopas ette võimalust tasaarvestada ühes liikmesriigis asuva PT kahjumit teises liikmesriigis asuva PT kasumiga.

Siseriiklikult kahjumite tasaarvestusega kirjeldatud probleeme ei teki, kuna ühes jurisdiktsioonis asuva äriühingu erinevate osade nii positiivne kui negatiivne tulu tavaliselt liidetakse automaatselt. Sammuna edasi pakuvad mitmed riigid siseriiklikult võimalust võtta ema- ning tütarühingud ühise tulumaksukohustuslasena arvele.

See võimaldab vaadelda kogu gruppi kui ühtset majandusüksust, mille tulemusena maksustatakse vaid kogu grupi konsolideeritud kasumit.

Sarnaselt kirjeldatule maksuarvestuslikku konsolideerimist piiriüleselt tavaliselt ei lubata.

Autorile teadaolevalt rakendab ainukese riigina konsolideeritud maksuarvestust pii-riüleselt vaid Taani, kuid sedagi vaid osaliselt.

Tavaliselt lubatakse võtta tütarühingu kahjumeid arvesse emaühingu tasandil, kuid vastupidist teha ei lubata. Samuti ei saa tasaarvestada kahes erinevas liikmesriigis asuva seotud tütarühingu kahjumeid ning kasumeid.

Piiriülese tasaarvestamise puudumine tekitab ebavõrdse kohtlemise ainult siseriiklikult tegutsevate ning piiriüleselt tegutsevate äriühingute vahel, kuna viimaste maksukoormus tasaarvestamise puudumise tõttu kannatab.

Euroopa Komisjoni ettepanek ühtse üle-euroopalise konsolideeritud maksubaasi osas tooks kirjeldatud probleemidele leevendust.

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et tasaarvestuse puudumine puudutab eelkõige just väikese siseturuga riike nagu Eesti, kus kliendibaasi suurendamise eesmärgil peab ettevõtja tahes või tahtmata laienema välisturgudele.

Artikkel väljendab autori isiklikke, mitte rahandusministeeriumi ametlikke seisukohti.