Eestlastel tuleb Lätis arvestada tohutu ja aeganõudva paberimajandusega

Eestis kümnendat aastat ilmuv ajakiri Avenüü võttis ette julge otsuse siseneda Läti meediaturule. Kokku investeeris Avenüü Läti turule viimise ja esimese numbri trükiga ligikaudu pool miljonit krooni, millest 15?20% kulus reklaamile.

Juulikuus sõsarväljaande Avenija esimese numbri üllitanud ajakirja Avenüü kirjastaja Helena Lõhmuse sõnul on Lätis asjaajamine Eestiga võrreldes aeganõudvam ja mõnikord suisa kilplaslikult tüütu. ?Oleme Eestis harjunud elama e-riigis, kus valdav osa asjaajamist käib kiirelt, mugavalt ja paindlikult interneti teel. Lätis tundub aga jätkuvat bürokraatlik paberimajandus. Kui Eestis piisab dokumendile volitatud isiku allkirjast, siis Lätis võib sama asja ajamiseks vaja minna mitut allkirja, mis tähendas juhatuse liikmetele korduvaid allkirjasõite Lätti lisaks muudele Avenüü turuletulekuga seotud asjaajamistele,? nentis Lõhmus.

Kui Eestis ollakse harjunud mugavusega, et ametnikul on võimalus kontrollida esitatud andmeid interneti teel, siis Läti ametnikud nõuavad sellele lisaks lihtsalt vabas vormis kirjutatud kinnitust paberil. ?Justkui kardaks, et ametlikud andmebaasid internetis esitaksid valeinfot,? nentis Lõhmus.

Liigset paberitööd nõutakse igal sammul. Näiteks kui Eestis piisab ajakirja registreerimiseks vaid rahvusvahelisest ISSN-koodist, Lätis aga tuleb lisaks sellele taotleda veel ka kohalik massimeedia number.

Tamas Batiz Ungari firmast Fit Food Kft, mille kaubamärgi Fit Food konserve müüakse kõigis kolmes Balti riigis, arvas, et Lätis tekitab suurimat probleemi turul toimuvate muutuste kiirus.

?Vahel tekitab nendele reageerimine raskusi kohalikele esindajatelegi, seda enam on see keeruline kaugemal asudes,? nentis Batizi.

Tänaseks Läti turul 20% turuosa võitnud Rakvere Lihakombinaadi kommunikatsioonijuhi Merje Vari sõnul tegi Läti turule sisenemise raskeks infonappus.

Näiteks puudus korralik ülevaade lätlaste toitumisharjumustest ning maitse-eelistustest. ?Nende teadasaamiseks tellisime enne turule minekut turu-uuringufirmast AC Nielsen uuringu. Maitse- ja toitumisharjumuste analüüs sündis paljuski just nimetatud andmete alusel valitud tipptoodete maitsmise ja võrdlemise kaudu.

Uuringuandmete hinnatasemetes Eestis ja Lätis väga suuri erinevusi pole.

Eestiga võrreldes on Lätis märgatavalt vähem kasutusel erinevaid viilupakendeid. Pakendamine pole nii mitmekesine kui Eestis. Maitseskaala on aga laiem ja mitmekesisem ? ühelt poolt domineerib tugev slaavi maitse, teiselt poolt saksa maitse. Samas on Rakvere viiner, mis on Eestis üks enimmüüdud toiduaine läbi aegade, turuliider ka Lätis.

Läti turul Fit Foodi konserve müüva ettevõtte esindaja Tamas Batizi sõnul võib näiteks konservide osas pidada eestlaste maitset pisut sarnaseks rootslaste omaga: eelistatakse pisut magusamat, samas kui lätlaste maitseeelistus kaldub vürtsikamate toodete poole.

Helena Lõhmuse sõnul tuli Avenüü Läti versiooni reklaamimisel arvesse võtta ka nüanssi, et keskmisest suurema sissetulekuga ja ilumaailmast sügavuti huvitatud naine vaatab sageli nii argipäeva hommikul kui ka nädalavahetusel südapäevaseid seebisarju. Eesti naine aga teeb karjääri ja jõuab teleri ette uudiste ajaks.

Lätlased kuulavad rohkem ka raadiot. Kui Eestis keskendutakse peamiselt telereklaamile, siis Läti sihtgrupi püüdmine eeldab lisaks telereklaamile ka kindlasti raadioreklaami, nentis Lõhmus.

Ka Merje Vari kinnitab, et Rakvere Lihakombinaadil on Lätis raadioreklaam tähtsal kohal. Kui Eestis on kolm esimest reklaamikanalit televisioon, trükireklaam ja kohtreklaam, siis Lätis televisioon, raadio ja trükireklaam,? lisas Vari.

Reklaamihinnad on erinevate reklaamikanalite lõikes sarnases suurusjärgus.

Arco Real Estate Latvija on suurima projektimüügiga kinnisvarafirma Lätis, kel hetkel arendamisel ka kaks oma projekti. Arco Vara läks Läti turule 1997. aastal. Eesmärgiks oli esmalt käivitada turuinfot haldav kinnisvara vahendus- ja hindamisteenus ning seejärel Eesti eeskujul ka arendustegevus.

Meie 2003. aastal alustatud elamupiirkonna arendusprojekti 67 krundist on müüdud ca 70%. Kevadel alustasime Riias Bi?umui?a piirkonda üle 250 korteriga korterelamute kvartali rajamist, kuhu investeeritakse ca 11,6 mln eurot.

Kõige raskem, kuid kõige olulisem on leida kohalikku turgu hästi tundvat juhti.

Reklaamikanalitest kasutame nii Eestis kui ka Lätis internetti ja trükireklaami päeva- ning nädalalehtedes ja välireklaami objektide läheduses.

Fifaa asutas tütarettevõtte Lätis 2003. aasta alguses, mil avasime Riias neli T-särgikauplust. Töötajad leidsime ajalehekuulutuste kaudu.

Rohkem tööd tuli teha oma äriideoloogia kohandamisel Läti turuga ning kommunikatsiooniküsimustega. Pisut rohkem andis tunda ka kohalik bürokraatia.

Esimesel aastal investeerisime reklaami 2% käibest. Läti tarbija on veidi slaavipärasema maitsega, samas konservatiivsem. Mehed kannavad palju ülikonda, kasutatakse klassikalisi aksessuaare, näiteks randmekotti. Lätlane eksperimenteerib vähem oma garderoobiga kui eestlane, kes on julgem katsetama. Samas on Läti tänavapildis väga palju näha korrektsete soengutega inimesi ? lätlane hoolitseb enda eest rohkem.

Läti turule sisenedes kuus aastat tagasi tegime esimese poolaasta müügiplaanid sellised, et kulud saaks kaetud umbes 85% ulatuses, ja see ka realiseerus. Reklaamiks kasutasime Läti tuntumaid päevalehti ja lisaks trammi.

Esimesel aastal investeerisime Lätis reklaami 400 000 Soome marka. Bürokraatiat oli siis tõenäoliselt Lätis rohkem kui praegu.

Lätis peaks kõik kirjalikult kokku leppima, sest nn paberimajandus on seal kõval järjel. Näiteks tegime tarbijamängu, kus peaauhinnaks oli auto. Olime automargi eelnevalt suuliselt autofirmaga kokku leppinud. Kampaania ettevalmistuse käigus selgus, et autofirma oli otsustanud automarki muuta.

Samas meie peamise koostööpartneri Läti Postiga sujus kõik nii, nagu olime planeerinud.