Majanduskuritegude uurimine on muidugi komplitseeritum kui mis tahes muu süüteo selgitamine. Esiteks seepärast, et nende uurimiseks jääb vähe aega, sest sageli tulevad need ilmsiks alles mitme aasta pärast. On juhtumeid, kus süütegu on juba avastamisel aegunud.
Teiseks on majanduskuritegusid raske tõendada. Paljud algatatud kriminaalasjad lõpetatakse kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Kolmandaks on sageli takistanud uurimist advokaatide venitamistaktika ? kord on tõbine süüdistatav, siis advokaat, seejärel mõni tunnistaja ja siis algab ring otsast peale. Ning asi venib kuude kaupa. Prokuratuur uuris eelmisel aastal kohtuistungite venimise põhjusi ning selgus, et peamine neist ? üle poole juhtudest ? oligi see, et kohtualused ja tunnistajad ei ilmunud istungitele.
Samas teeb advokaat oma tööd ? tema kaitseb kõigi seaduslike viisidega (ehk nendega, mida seadused otsesõnu ära pole keelanud) oma kliendi huve. Olgu inimene saanud hakkama mis tahes pahateoga, on tal õigus kaitsele.
Uurimist on takistanud ka uurijate endi kogenematus. Samas ? olgu uurija kui tahes pädev, tundub, et pahategijad on temast ikka sammu võrra ees. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude talituse ülemkomissari Eero Ergma sõnul on majanduskuriteod hästi läbi mõeldud ja kavandatud ning harvad ei ole ka juhud, et kurikaelad tellivad õigusabi leidmaks õigusaktidest auke, mis õigustavad nende tegu.
Seda olulisem on, et selliseid auke õigusaktides ei oleks. Nende ?täitmisega? on sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium kõvasti vaeva näinud.
Praegu on näiteks süüdistataval või tunnistajal haiguse simuleerimine keerulisem, sest haiguse tõendamiseks nõutakse nüüd arstitõendit. Kes seda ei esita, veedab kaks nädalat arestikambris või maksab trahvi. Samuti võib teda vägisi kohtusse või uurija ja prokuröri juurde tuua. Täiendatud karistusseadustik annab asja menetlejaile muidki lisavõimalusi ? neil on rohkem otsustusõigust, võimalik on nõuda asenduskaitsjat jne. Samuti lubab uus karistusseadustik juhtumeid pikemalt uurida. See on toimetuse meelest õige lähenemine ja võimaldab lõpuks suured sulid ?tõllast? välja tirida.
Paranenud on koostöö teiste riikide õiguskaitseorganitega ? õigusabi ja infot saadakse kiiremini. ?Lihtsalt välisfirma nime taha varjudes nüüdsest oma kuritegusid enam nii lihtsalt peita ei saa,? kinnitas vanemprokurör Kristel Siitam-Nyiri Äripäevale.