Pakendiaktsiis sunnib konkurendid koostööle

Krista Taim 12. oktoober 2004, 00:00

Järgmise aasta 1. jaanuarist peavad joogitootjad ja -importijad muutuva pakendisseaduse kohaselt lisaks klaastaarale koguma kokku 60 protsenti plast- ja plekktaarast. Samuti jõustub tagatisraha süsteem, kus lisaks kohustuslikule taara vastuvõtule hakkab kehtima pandimaks minimaalselt 50 senti ka plastpudelitele (PET) ja plekkpurkidele.

Seni toimiv süsteem tegeles vaid klaastaara tagasiostmisega, PET-pakendi korjasid aktsiisivabastuse jaoks tootjale teatud tasu eest välja jäätmekäitlejad.

Kolme suurtootja moodustatav mittetulundusühing hakkab korraldama kogu tagatisrahaga maksustatava taara liikumist. Organisatsioon liidab endaga kõik lahja alkoholi ja karastusjookide tootjad ja importijad, kes panevad turule toote, mis on pantrahaga maksustatavas pakendis, ning hakkavad organisatsioonile maksma käitlustasu. 4?5 aasta jooksu lisandub sellele omakorda n-ö laenu tagasimakse suurtootjatele algse investeeringu eest, mis on jagatud kõikide pakendite vahel.

Süsteemi väljatöötamisse investeeritav 157 miljonit krooni kulub logistika, ladude ülalpidamise, organisatsiooni administratsiooni, seadmete, IT-lahenduste ja käitlustehase rajamisse.

Saku Õlletehase logistikadirektori Marko Loosi sõnul on loodava pakendiorganisatsiooni eesmärgiks koguda võimalikult efektiivselt kokku nõutud määr pakendit ning vältida põhjendamatut toote hinnatõusu tarbijale.

Käitlustasu määr liituvatele tootjatele ja importijatele pole veel selge. ?Käitlustasu suurus tootjatele saab olema läbirääkimiste teema kaubandusega. Peame kaubandusele katma taara tagasiostuga seotud otsesed kulud,? rääkis Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop.

?Praegu ostame tagasi ainult klaaspudelit. Hind, millega kaubandus seda tagasi ostab, on keskeltläbi 1?1,1 krooni pudel ja meie ostame seda tagasi 1.40ga, seega vahepealne teenistus ühe pudeli kohta on 30?40 senti. Arvestades seda, et tagastatav mass peaks hüppeliselt kasvama, eeldame, et kulud selle süsteemi administreerimiseks peaks langema,? ütles Noop.

?Kui suured teevad, eks me siis ühineme, mis meil üle jääb,? ütles ASi Värska Vesi tegevjuht Urmas Jõgeva. Tema sõnul poleks neil raha investeeringuteks olnud ja muid lahendamist vajavaid muresid on niigi küllaga. Näiteks uued pudelisildid, kuhu tuleb kirjutada taara hind ehk pandi hind.

Oboloni õlut importiva OÜ Brook Hansen raamatupidaja Ilja Suslini sõnul pole nad end veel seadusemuudatusega jõudnud kurssi viia ja pandiraha süsteem tundub uudne. ?Olin kuulnud, et midagi tuleb, aga mis, ei tea. Mis saab? Ka ei tea, katsun kuskilt seaduse leida ja siis vaatame. Aga ma usun, et me jätkame kindlasti importi,? ütles Suslin.

Lähima kuu jooksul loodetakse saada moodustatavale MTÜ-le akrediteering keskkonnaministeeriumist ning seejärel alustada läbirääkimisi kaubandussektoriga.

Keskkonnaministeeriumi jäätmekäitlusosakonna juhi Peeter Eeki hinnangul ei tule uus süsteem kallim kui praegune ja seega ei tohiks see mõjutada oluliselt ka lõpphinda. ?Ühe keskmise tooteühiku kohta on kulu paarikümne-kolmekümne sendi tasemel, mis on võrreldav tänase süsteemi kuludega. Tänane süsteem on väga puudulik, pandiraha süsteem on kliendile arusaadavam, lihtsam. Pandiraha tagab suurema tagastuse,? usub Eek.

Seni kehtestasid taarapunktid ise endale sobiva taara kokkuostu hinna, mis kõikus 80 sendist kroon kümneni. Uue süsteemi puhul sõltub taarapunktide tulevik lepingutest kaubandusega või kogumislepingust tootjaid esindava taaskäitlussüsteemiga, kes garanteerib pandiraha tagasimaksmise.

Keskkonnaministeeriumi seisukohalt oleks tänased taarapunktid skeemis kolmas osapool, kes peaks mingil hetkel tegevuse lõpetama, sest süsteem eeldab mittetulunduslikku majandamist. Loogiline oleks, et kauplused ostaks endale oma automaattaarapunktid.

Et endi huvide eest paremini seista, moodustasid kaheksa taarapunkte omavat firmat kevadel Taaraliidu. Praegu veel pole tootjatega läbirääkimisi peetud, küll on maad kuulatud kaubandussektoris.

Eesti suurima, 300 taarapunkti omava firma OÜ Adelan juht Vitali Drozdov usub, et seadusemuudatusest saavad taarapunktid kasu ja hakkavad laienema, sest kauplused pole huvitatud taara kokkuostust. Nii näiteks on peetud läbirääkimisi Selveri ketiga, et võta neilt taara kogumine üle.

ASi A-Selver arendusdirektor Jaak Nirk kinnitas, et kauplusel käiks üle jõu osta ligi 400 000 krooni maksvaid automaate. ?Kõigisse Selveritesse taaraautomaatide paigaldamine nõuaks 3,5?4 miljonit krooni. Lihtsam on anda taarakogumine koostööpartneri kätte, kelle võrk katab kogu Eesti,? selgitas Nirk.

Tema sõnul on selleks leitud Adelan, kellel on Eestit kattev kogumisvõrgustik. Samas eeldab see kindlasti, et taarapunktid peavad muutuma hügieenilisemaks.

Taaraliidu juhi Taivo Saare hinnangul jääb üle poole pandirahaga maksustatud pakendikogumisest ikkagi taarapunktide kanda, kuigi see muutub logistiliselt keerukaks.

?Seaduseandja soov on arusaadav, nad tahavad, et inimene saaks poes pakendist vabaneda. Aga kõik pole nii mustvalge. Poed muutuksid prügimägedeks, kui inimesed oma taara kõik sinna tagasi viiksid,? selgitas Saar.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing