Eesti Tööandjate Keskliidu poolt läbi viidud 2005. a. riigieelarve eelnõu analüüs näitab, et eelarve ei toeta kiiret majanduskasvu.
Lisaks märgib Tööandjate Keskliit oma avalduses, et et eelarve piirab avaliku
sektori kulude kasvu ning ettevõtluse maksukoormuse suurenemise tõttu riigi ja ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Järgmise aasta riigieelarves jätkub valitsussektori jooksvate kulude kasv, mis on IMF andmetel juba 43 % SKT-st. Selline tendents pidurdab majanduse arengut, kuna majandusele omab positiivset mõju eelkõige riigi kulude piiramine, mitte niivõrd maksupoliitika.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti on riigieelarvesse taaskord sisse kirjutatud riigiametnike palgafondi ennakkasv, võrreldes majanduse üldise arengu ja tootlikkuse näitajatega. Väliskonkurentsile tundliku ekspordi ja impordi arengust sõltuva Eesti majanduse tingimustes tähendab taoline areng täiendavat survet tööturule, seisab teates.
Riigieelarve analüüs näitab, et maksud äritegevusele (sh sotsiaalkindlustusmaksed ja aktsiisid) on Eestis jõudmas väga kõrgele tasemele. Järgmise aasta eelarves on ette nähtud ettevõtlusega seonduva maksukoormise järsk tõus, mis ulatub juba 17 %-ni SKT-st. Selline maksutase on Tööandjate Keskliidu hinnangul Euroopas üks kõrgemaid ja ei toeta välisinvesteeringute kasvu. Samal ajal on naaberriigid Läti ja Leedu minemas teist teed ning asunud riigi kulutusi ja ettevõtluse maksukoormust vähendama.
'Murelikuks teeb ka eelarvekulutuste sidumine mittemaksuliste tuludega, eelkõige Euroopa Liidu abirahadega. Mittemaksulised tulud moodustavad 2005. a. eelarves juba ligi viiendiku. Selline tendents on vastuolus eelarve jätkusuutlikkuse põhimõtetega ning võib teatud olukorras tekitada vajaduse kas eelarvekulutuste suureks kärpimiseks või erasektori maksukoormuse tõusuks,' leiab liit.
Tööandjad on seisukohal, et riigi majanduse heaolu ei saa rajada ?võõrale? rahale. Euroopa Liidu abi najal muutub mõnes kohas küll elu kergemaks, ent samas lükkuvad edasi vajalikud reformid.