Ettevõtte sisekommunikatsioon mõjutab töötaja motivatsiooni

Ideaalis peaks igal endast lugupidaval ettevõttel olema sisekommikatsioonistrateegia. Info peaks vabalt liikuma nii ülevalt alla (käskkirjad, kokkuvõtted, palved), kui ka alt üles (ettepanekud, arenguvestlused, koosolekud) ning horisontaalselt ? osakonnad ja kolleegid suhtlevad omavahel.

Sellest, kui hästi on töötajad kursis ettevõtte väärtuste, missiooni, eesmärkide ja üldise käekäiguga, sõltub ka ettevõtte edu. Töötaja ei saa ettevõtte arengule kaasa aidata, kui ta ei tea, kuidas firmal läheb ja millised on sihid.

Siin kehtib soovitus, et mida üldisem on info, seda parem on kasutada tehnilisi kanaleid. Kui aga info puudutab töötajat isiklikult, tuleks leida võimalus ja edastada info näost näkku. Siia alla käivad nii konstruktiivne kriitika, muudatused töötingimustes ja kollektiivi koosseisus, näiteks otsese juhi vahetus või tööülesannete lisandumine.

Kui mõelda heast ja edukast tööandjast, meenuvad esmalt märksõnad ?aus?, ?avatud?, ?lubadusi pidav?, ?hooliv? jne.

Firma maine tööandjana hakkab peale värbamisest ja lõppeb töötaja lahkumisprotseduuridega. Kui töötaja tunneb, et juba tööintervjuul püütakse temaga aus olla ning valgustatakse kõiki aspekte, loob see positiivse kuvandi.

Sama kehtib töösuhte kohta. Pidev tagasiside nii töötulemuste (arenguvestlus, arengukaart, aasta parimate valimine) kui ka eesmärkide kohta on oluline, et töötaja tunneks end vajalikuna ja usaldatavana.

See loob hea baasi töötaja lojaalsuseks. Lojaalsus on aga kõige kindlam garantii selle kohta, et personal ei õhuta suitsunurgas streiki ja ei levita firmast välja negatiivset infot

Kriitilisem, ent eriti oluline on kommunikatsioon töötaja lahkumisel. Kuidas ja milliseid kanaleid pidi teavitatakse teisi töötajaid. Kas lahkuva töötajaga peetakse lahkumisintervjuu, tänatakse viisakalt tehtud töö eest või pressitakse piltlikult öeldes tagauksest välja. Lahkujate kohtlemine annab olulist infot ka allesjäävatele töötajatele ? kas väärtustatakse panust ja hoolitakse sellest, milliste emotsioonidega töötaja lahkub. Situatsioon, kus meie endisest töötajast võib saada tulevane partner või oluline klient, pole sugugi müüt, vaid tegelikkus.

Infosulust tingitud kriiside eest on kaitstud vaid need firmad ja juhid, kes suhte-juhtimist kasutavad, kelle uks on avatud töötajate muredele, rõõmudele ja ideedele ning kes kontrollivad info liikumist.

Tunnustava e-kirja sisu ja tähtsust võib oluliselt kahandada valitud keelekasutus ja kirjavead. Seda tuleks jälgida nii sise- kui ka väliskommunikatsioonis.

Tänapäeval kohtab palju piinlikkust tekitavaid kliendikirju, pakkumisi ja avalikke teateid. Need kubisevad mitte ainult kirja-, vaid ka loogikavigadest ja jätavad ettevõttest kahtlase mulje.

Firmad investeerivad meelsasti teenindajate ja müügipersonali koolitamisse, ent jätavad tähelepanuta selle, kuidas ja mis ?keeles? tema töötajad klientidega suhtlevad.

Hea tava näeb ette, et firma suhtlusstiil on ühtlustatud ja kliendil on sama meeldiv suhelda nii Jüri kui Mariga.

Et oma firma käekirjale jälile jõuda, maksaks korraldada kirjade kirjutamise koolitus ning uurida eelnevalt, milliseid kirju ettevõttes väljastatakse. Sama kehtib igasuguse suhtluskvaliteedi kohta, mis peaks olema ettevõtte sees selgelt defineeritud.

Autor: Tiina Saar