Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Digifoto sööb filmi välja
Üks suurimaid küsimusi on juba mõnda aega, mis saab filmist. Photokinal oli ka üsna hästi näha, et tegelikkuses on fotofirmad filmi tõsisest propageerimisest juba loobunud, enamik kasumist tuleb nii või naa digikaamerate müügist. Näiteks legendaarne filmitootja Agfa on alustanud Digital Filmi nime all mälukaartide pakkumist ja on pärast ümberstruktureerimist suunanud oma põhijõud hoopis uute digitaalsete fotolaborite tootmisse. Nii fotograafia kui ka traditsioonilise Hollywoodi filmimaailma legend Kodak Eastman vaevleb aga tõsistes probleemides ja firma peab tegema läbi väga suured muudatused, et turul konkurentsis püsida.
Juba kuulsust kogunud digikaamerate valmistajad olid messil enesekindlad. Näiteks Olympuse uudistooted on uus ja õige pisike peegelkaamera Olympus E-300, millega loodab Olympus oma 4/3 põhinevat E- seeriat populariseerida tavatarbijale, ning pisike ja edeva välimusega µ-mini.
Fotomaailma tõeliseks gigandiks muutunud Canon vallutab fototurgu igal tasandil, nii professionaalsete peegelkaameratega kui ka tillukeste Ixuse seeria digikompaktidega, mis on tänu heale välimusele ja tillukestele mõõtmetele paljude fotohuviliste pidevad reisikaaslased. Canon on ka firma, kes on viimase paari aastaga teinud kõikide teiste fotofirmade eest meeletu vahespurdi. Õigeaegsed muudatused organisatsioonis ja tohutud investeeringud uude tehnoloogiasse on viinud just profitehnikas Canoni teistest valmistajatest hea pika sammu ette.
Lõputu võidujooks pikslite järele on viimasel ajal natuke aeglustunud, kuid kindlasti mitte peatunud. Nii oligi mitmel tootjal pakkuda ?digiseebikas?, milles peidus 6?7megapiksline pildisensor. Megapikslitega seonduv ongi ehk parimaks näiteks, kui väheteadlik on tänane klient, kes pildimasinat ostab. Ehk traditsioonilises mõttes fotograafiaga on siin aina vähem ja vähem pistmist. Viimasest annab tunnistust ka fotograafiasse ilmunud termin business class camera, millega kirjeldatakse uusi, läikivamaid ja aina rohkemate megapikslitega ?seebikarpe?. Loogiliselt mõtlejale tundub see küll jaburdusena.
Seoses digifotograafia võidukäiguga on fototurule tekkinud ka täiesti uusi nägusid, kes seni teada-tuntud kodutehnika või arvutite valmistajana. Nii ootavadki tükki pirukast Samsung, HP, Sony ja Panasonic. Viimased näiteks püüavad üha väiksemate digikaamerate kõrval juurutada uut tüüpi hübriidset kaamerat, kus on ühendatud peegelkaamera tööpõhimõtted ja kompaktkaamera lihtsus ja mugavus. Keda saadab edu, näitab lähitulevik.
Fotograafiale ennustatakse lähiaastateks väga erinevat tulevikku, alates täielikust massidesse minekust kuni fotograafia kui sellise kadumiseni ja asendumisega vaid mobiiltelefon-fotoaparaat-mänguasi seadmetega. Samuti on pisut segane messi edasine saatus. Kuskilt on olnud kosta üminaid, et Photokina peaks liituma suure tehnikamessiga CeBiT, keegi jälle nõuab, et kuna tänapäeva pildistamises on arvuti fotoaparaadist tähtsam, siis miks ei ole arvuteid messil. Kuid rahulolematuid leiab ju alati. Seni, kuni külastajaid ja eksponente jätkub, võib silti ?See You 2006 in Köln? uskuda.
Autor: Kaupo Kikkas