Riigikontroll auditeeris SA Eesti Migrantsioonifondi ja leidis, et selle ülalpidamine on liiga kallis ja peaks kaaluma fondi tegutsemise edaspidist mõttekust.
Peamiselt riigieelarve eraldistest elatuv Eesti Migratsioonifond tegeleb rände ja integratsiooniprotsesside toetamisega sh rändetoetuste maksmise, mitmesuguste uuringute tellimisega. Fondi, mille tänavuse aasta eelarve on 3,6 miljonit krooni, ülalpidamiseks kulub neljandik kogu eelarvest. Seejuures on pisikesel fondil 6-liikmeline nõukogu, 2 liikmeline juhatus ning ka veel tegevdirektor. Riigikontrolli hinnangul on vaja kaaluda, kas fondi juhtimiseks on ikka vaja nii suurt nõukogu.
Eelmisel aastal oli 3,6 miljoni kroonises riigieelarvelise eraldise eelarves tugiprotsesside kuludeks prognoositud 0,77 miljonit krooni. Kokku olid fondi haldus- ja tegevuskulud 2003. aastal miljon krooni, millest 0,78 miljonit kaeti riigieelarvelisest eraldisest, ülejäänud omavahenditest. Fondi kõigist
kulutustest moodustas tugiprotsesside kulude osa 2003. aastal 25%. Omavahendite arvelt on tasutud uurimistööde tellimine, osa tööjõukuludest (14%) ja erisoodustusmaksust (45%).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigieelarvelise eraldise vahenditest, millest 2,8 miljonit krooni eraldati rändetoetuste maksmiseks ja 0,78 miljonit krooni tugiprotsessidele, oli 2003. aastal kulu ühe rändetoetuse maksmiseks 2466
2004. aasta sihtotstarbelise eraldise 3,6 miljoni kroonisest eelarvest on tugiprotsessidele arvestatud 0,8 miljonit krooni.
Audiitoritele jäi arusaamatuks, miks fond taotles riigilt 2004. aastal 6,2 miljonit krooni, sellest 1,4 miljonit krooni tagasipöördumise toetamiseks, kui tegelikult maksti 2003. aastal tagasipöördumistoetust välja vaid 350 000 kr ja taotlejaid ei olnudki rohkem. Fondi juhid ei suutnud veenvalt põhjendada, kuidas raha oleks kasutatud siis, kui riigil olnuks võimalus eraldada fondile kogu taotletud summa. Fondis oldi arvamusel, et Eesti riigi poolse toetuse suurenemise korral võiks senisest märksa suurem arv inimesi avaldada soovi remigreerumiseks oma etnilisele kodumaale.
Riigikontroll soovitab oma aruandes kaaluda fondi tegevuse jätkamise vajalikkust, arvestades asjaolu, et rändetoetusi võiks maksta välja ka Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.