Dollari langus pole USAd aidanud

Dollari vaikne langus on kestnud juba mõnda aega. Juuresolevalt graafikult võib näha, et ajal, mil dollar oli kallis ja enam-vähem stabiilne, oli USA väliskaubandusdefitsiit enamvähem stabiilsel tasemel. Kui dollar hakkas allapoole laskuma, hakkas USA väliskaubandusdefitsiit kasvama. Kui nüüd suuri lootusi vaadata, oleks pidanud ja väliskaubanduspuudujääk vähenema.

Paistab, et USA tarbijate soov tarbida välismaiseid kaupu pole vaatamata hinnatõusule tarbimiseelistusi USA kaupade kasuks muutnud. Võib-olla eelistab Ameerika tarbija välismaist kaupa madala hinna, parema kvaliteedi või luksusejanu tõttu. Kuna Hiina raha on seotud dollariga, pole Hiina kaupadele dollari kursi langus mõju avaldanud. Seega peaks Hiina kaubad jätkuvalt endises hinnas olema.

USA eksport on kasvanud, kuid samas tempos impordi kasvuga. Miks ei avalda dollari langus positiivset mõju USA ekspordile? Jällegi Hiina fikseeritud valuutakursi probleem. USA püüab igal viisil veenda Hiinat oma valuuta kurssi dollarist lahti siduma. Kord on see soovituse, kord palve, kord nõudmise vormis. Paraku on USA deebitor ja Hiina kreeditor. Võlgnik ei esitaja laenuandjale nõudmisi, pigem vastupidi. USA tahab vähendada Hiina konkurentsivõimet selle asemel, et suurendada enda konkurentsivõimet.

Üheks põhjuseks, miks USA eksport ei kasva kiiremini, võib olla see, et suuremad ja rahvusvahelisemad USA firmad pole sellest huvitatud. USA firmad pole huvitatud USAs tootmisest. USA konkureerib kõrgete tootmiskulude ja arenevate maadega võrreldes ülikõrgete tööjõukuludega omas klassis ehk Lääne-Euroopa ja Jaapaniga. USA firmadel on kasulikum toota odavamates riikides ja eksportida kõrgete sissetulekutega riikidesse. Tooda seal, kus on odav, ja müü, kus tarbija on valmis maksma kõrgeid hindu.

Aga võib-olla pole USA-l maailma suurt midagi pakkuda? Ehk pakkuda isegi oleks, kuid hinnad on nii kõrged, et välismaal ei suudeta USA kaupa tarbida. USA eksport võib olla liigselt sõltuv tehnoloogiakaupadest ja kaubamärkidest. Mida teeb Boliivia tarbija USAs toodetud Cisco serveriga? Aga kuidas oleks USAsse pakutud soojade sokkidega? Ma arvan, et boliivialane saab ameeriklasest kergemini kaubale.

USA heitis G20 kohtumisel ette, et muu maailma majandus (eriti ELi oma) ei kasva piisavalt, mis on suurendanud USA väliskaubandus- ja jooksevkonto defitsiiti. Kui ta oleks öelnud defitsiitide asemel seda, et tänu sellele on USA tarbija võlakoormus kasvanud üle pea, oleks võinud osaliselt nõustuda. Kuid keegi pole käskinud jänkidel tarbida üle võimete, tagamaks ülejäänud maailma heaolu ja õitsengut. President Bush muidugi kutsus üles juba niigi kõrge võlatasemega Ameerika tarbijat 2001. aastal toimunud terrorirünnakute järel tarbima rohkem. Kahjuks unustab president lisamast, et Ameerika kaupu. Ja tarbijad järgisid üleskutset.

Ilmselt sooviks USA administratsioon, et ka Euroopa tarbija satuks võlalõksu nagu ameeriklane, selleks, et USA firmad saaksid siin müüa. Kuid kas USA kaubad on konkurentsivõimelised Euroopa enda kaupade või kolmandate maade toodete vastu?

USA soovitus maailma tarbijale üle võimete elada on eeskujulik, kuna USA tarbija suudab igast teenitud 100 dollarilist säästa 20 USA senti.