Euroopa Liidu riigid tahavad kehtestada seadust, mis sunniks operaatoreid säilitama andmeid sideseansi toimumisest terve aasta. Taloussanomat kirjutas, et internetiliikluse salvestamine ja säilitamine läheks põhjanaabrite sideettevõtetele maksma 4 miljardit krooni aastas, mille peab hüvitama riik.

Eesti sideettevõtted säilitavad praegu andmeid kõnekirjete kohta ühe aasta. Kõnekirjed on EMT avalike suhete juhi Kaja Pino sõnul andmed selle kohta, et kes kellele helistas ja kui kaua kõne kestis. Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen ütles, et Radiolinja kui telefonioperaator probleemi ei näe ? Taloussanomate artiklis viidatud arveldusandmeid salvestavad nad praegugi. ?Mailide salvestamine on mahukas ettevõtmine, nii täpselt ei oska kommenteerida, kas artiklis öeldud number on reaalne või mitte,? ütles Seppänen.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma sõnul sisaldab praegu Riigikogu menetluses olev elektroonilise side seaduse eelnõu sätteid sideteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise, töötlemise ja muu sarnase kohta.

?Erisätted on andmete kohta, mis käsitlevad eri- ja erandtoimingute läbiviimist, näiteks jälitustegevus ja pealtkuulamine,? ütles Saarma. ?Neid andmeid tuleb säilitada viis aastat ning sellega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.?

Saarma sõnul ei nõuta Eestis arvutivõrgu vahendusel edastatud info säilitamist, samuti ei poolda majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sellise nõude sisseviimist. ?Kogu internetiliikluse talletamine on seotud äärmiselt suurte rahaliste kulutustega ning kaheldav on ka sellise tegevuse tulemuslikkus,? ütles Saarma.

Samas toimub Saarma sõnul Euroopa Liidus selle temaatikaga seoses intensiivne arutelu ja oletada võib, et varsti võetakse vastu ka asjakohased otsused.

Soome transpordi- ja sideministeeriumi ametnikud on välja arvutanud, et Soome sideettevõtetele läheks selline nõue aastas maksma 250 miljonit eurot (ehk üle 3,9 miljardi krooni), mille riik ettevõtetele korvama peaks. Internetiliikluse talletamine läheb nii palju maksma seetõttu, et see nõuab ka näiteks e-kirjade sisu salvestamist. Kõnede puhul salvestatakse vaid enam-vähem samad andmed, mis niigi iga kuu koos arvega kliendile saadetakse ehk siis, millisele numbrile on helistatud ja kui kaua kõne kestis.

Soome on aga Taloussanomate andmetel ELis selles küsimuses vähemusse jäämas, sest internetiliikluse salvestamise vastu on koos Soomega vaid Poola ja Ungari.

Unineti arendusdirektor Taavi Talvik ütles, et probleem, mille vastu võitlesid Soome ametkonnad, on ka Eestis.

Talviku sõnul on näiteks Unineti rahvusvahelise internetiühenduse kiirus hetkel 155 Mbit/s, mis järgmisel aastal neljakordistub, kliente on Uninetil umbes 3000 kiirusega suurusjärgus 1 Mbit/s. ?Kas või ainult kõigi rahvusvaheliste ühenduste peal liikuvate sõnumite salvestamine tähendaks seda, et umbes 10 sekundiga täitub suurim, 150gigabaidine kõvaketas, mida laiatarbekaubana poes umbes 2000 krooniga müüakse,? arvutas Talvik.

?Isegi kui infot sisu järgi filtreerida nn oluliseks ja ebaoluliseks, mis vajab jälle võimsat arvutustehnikat, tähendab see ikkagi tohutuid andmemahtusid, mida salvestada. Kas lõpptarbija või riigikodanik tahab ning on üldse suuteline seda võimalikku lisaturvalisust kinni maksma??