Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestis valitseb suurriiklik mõtlemine
Olen üldjoontes nõus Äripäeva seisukohtadega 30. novembri juhtkirjas. Soovitaksin Äripäeval enam arutleda järgmiste teemade üle:
1. Missuguste stsenaariumide kaudu jõuame tänastest märksa enam välisturgu omavate, väärtust lisavate toodete ja teenusteni? Muide, arutlesime sel teemal TTÜs arvamusliidrite ümarlauas septembris, kahjuks ei kajastunud see Äripäevas. (vt
www.video.ttu.ee).
2. Ka tippriikides on nüüd ja edaspidi väiksema haridusega inimesi ja lihtsama sisuga töökohti. Nii ka meil. Kõrvuti pensioniea tõstmise teemaga tuleks arutleda kobedamate vanade jätkuva rakendamise üle.
3. Eesti elab kohati üle oma võimete. Praeguste riigieelarve vahenditega pole võimalik tagada selliseid tervishoiu-, hariduse jm teenuseid, nagu tahame ja lubame. Kurb küll, aga olemasoleva raha eest tuleb täna ja ka homme lubada vähem, sh näiteks vähendada ülikoolidele antavat riigitellimust, mitte rahaliselt, vaid koguseliselt. Kvaliteet on tähtsam kui kogus. See tagab lõppkokkuvõttes ka Eesti arengu ning tõstatatud probleemide vähemalt osalise lahendamise.
4. Tuleks enam uurida ja kirjutada meist väiksematest või ligikaudu sama suurtest Euroopa riikidest, näiteks Küpros, Malta, Luksemburg, Island, Sloveenia. Kuidas nemad hakkama saavad ja kavatsevad saada, mida on neilt õppida.
Mulle tundub, et üks meie häda (mitmes valdkonnas) on suurriiklik mõtlemine.
Autor: Jaak Leimann