Tänane Äripäev kirjutab kaaneloona sellest, et ehkki aktsiate hinnad teevad meil järjest uusi rekordeid, läheb suurem osa aktsiatulust eestlastest mööda.
Taolist olukorda, kus investoril jääb tulu teenimata sellepärast, et ei kasutanud võimalust õigel ajal investeerimiseks, nimetatakse võimaluskaotuseks (inglise keeles opportunity loss). Miks siis eestlane aktsiaturule ei investeeri ning laseb kogu tulu välismaalastel välja võtta?
Esimene ja peamine põhjus on 1997. aasta krahh. Sellest rääkis tänases Äripäevas väikeinvestor Albert Sibrik, kes ise ei kartnud ning Hansapanga ja Merko Ehituse aktsiatesse investeeritud 335 tuhat krooni on kasvanud mõne aastaga 3,4 miljoniks ehk kümnekordseks. Ka ise olen rääkinud paljudega, kes tunnistavad, et pole börsikrahhist saadus kõrvetustest üle saanud ning eelistavad investeerida kinnisvarasse.
Kinnisvarabuum on ka teiseks põhjuseks, miks inimesed aktsiaturust eemale hoiavad. Kinnisvaraarendajate propaganda tõttu mulje tekitamine, et kinnisvarahinnad ainult tõusevad ja kinnisvarakrahh pole võimalik, on tekitanud palju uskujaid ja viimased aastate olukord kinnisvaraturul näib seda kinnitavat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks usule, et kinnisvara on hea investeering, mida saab tulevikus kasumlikult realiseerida, ei osta paljud aktsiaid lihtsalt sellepärast, et kinnisvaralaen tahab tagasi maksmist.
Millal siis ja kas üldse pöörduvad eestlased aktsiaturgudele tagasi. Kindlasti pöörduvad, aga selleks oleks vaja ühte nn. rahvaIPOt (aktsiate avalikku esmaemissiooni). USAs oli taoline Fordi avalik esmaemissioon viiekümnendate aastate keskel, pärast mida hakkasid aktsiatesse investeerima ka tavalised inimesed.
Millise ettevõtte aktsia võiks olla eestlaste rahvaIPO?