Euroopa Liit investeerib välisabi korras kolme aasta jooksul Eesti veemajandusse 1,6 miljardit krooni.
Täna kirjutasid seitse vee-ettevõtet, Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Kalev Aun ja keskkonnaminister Villu Reiljan alla Eesti suurimale keskkonnaprojektile * Matsalu, Läänesaarte ja Emajõe-Võhandu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi veemajanduse välisabi elluviimise lepingutele.
Välisabi projektide elluviimise seitse lepingut sõlmiti seitsme regionaalse vee-ettevõtte AS Kuressaare Veevärk, AS Kärdla Veevärk, AS Haapsalu Veevärk, AS Matsalu Veevärk, AS Emajõe Veevärk, AS Põlva Vesi, AS Võru Vesi, KIKi ja keskkonnaministri esinduses Eesti Vabariigi vahel.
Projektide raames investeeritakse 2005-2007 aastal Euroopa Liidu poolse välisabiga Eesti veemajandusse kokku 1,6 miljardit krooni, millest 10% omaosaluse so 160 miljonit krooni maksavad kohalikud omavalitsused ja riik (so KIK) kaasrahastab projekte kogusummas 130 miljoni krooniga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Projektid hõlmavad Läänesaarte ja Matsalu alamvesikonda ning Emajõe-Võhandu valgala omavalitsuste gruppe, kokku 63 omavalitsust 10 maakonnast (Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Põlvamaa, Võrumaa). Projektide eesmärk on viia omavalitsuste veemajanduse infrastruktuur vastavusse EL direktiividega, mis võimaldab tagada kohalikule elanikkonnale kvaliteetse joogivee ja reovee puhastamise ning kanalisatsiooniteenuse.
Projektide elluviijateks ja kasusaajateks on projektis osalevad kohalikele omavalitsustele kuuluvad regionaalsed vee-ettevõtted. Antud ettevõtted asutati ja laiendati keskkonnaministeeriumi eestvedamisel 2004 a kevadel ning selleks kulus 2,1 miljonit krooni ulatuses õigusabi. Taoline skeem, kus grupeeritud projektide elluviijateks on ühtsed vee-ettevõtted, mis kuuluvad kohalikele omavalitsustele on Euroopa Liidus esimesena kasutusele võetud Eesti poolt.
Täna sõlmitud lepingute eesmärgiks on reguleerida Keskkonnaministeeriumi, KIKi ja vee-ettevõtete vahelisi õigussuhteid ja kohustusi seoses projektide elluviimisega. Samas reguleerivad lepingud vee-ettevõtete omafinantseeringut, riiklik kaasrahastamist, väljamaksete tegemist, töövõtulepingute täitmist ja järelevalvet.