Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks IBM müüb kroonijuveeli?

    IBM oli maailmas esimene firma, kes hakkas 1981. aastal tootma personaalarvuteid. Veidi vähem kui veerand sajandit hiljem müüb IBM oma personaalarvutite divisjoni Hiina firmale Lenovo.
    Tehingu sisu on lihtne: IBM loobub järk-järgult tiheda konkurentsiga ja väikse marginaaliga personaalarvutite ärist ja keskendub sellele, milles ta on tugev ? alates serveritest ja lõpetades keerukate ärilahendustega. Kõik garantiitingimused ja IBMi personaalarvutite hooldus jääb aga toimima nagu seni.
    Personaalarvutite divisjoni müügi põhjuseks on muutused tarbijate käitumises, mis on juba toimunud ja toimuvad lähitulevikus ning üha kiirenevas tempos.
    Nõudmised personaalarvutitele on muutunud. Varem oli arvuti üksnes töövahend, mis üldjuhul asus kontoris. Nüüd on arvutid paljudes kodudes, kus neid kasutatakse suures osas meelelahutuslikel eesmärkidel.
    Sülearvutid, mida kasutatakse nii tööl töö tegemiseks kui ka kodus ajaviitmiseks, peavad olema multifunktsionaalsed. WiFi plahvatuslik areng näitab, et võimaluste kasvades kasvab ka nõudlus.
    Nõudlus tavaliste personaalarvutite järele hakkab lääne-maalimas, eelkõige Euroopas ja USAs vähenema. Mustvalgelt võttes on personaalarvutite ajastu läbi saamas ? asemele tulevad 64bitised PC-serverid ja mobiilsed lahendused, mis suudavad paremini tarbijate IT-vajadusi rahuldada.
    IBMil on personaalarvutite divisjoni müügiks laias laastus kaks olulist põhjust: esiteks ei ole see sektor IBMile täna enam põhitegevus, millest kasumit teenida, ning teiseks on IT-äri alustalad lähiaastatel põhjalikult muutumas nii era- kui äritarbijate teisenevate vajaduste tõttu ? personaalarvuti läheb ajalukku.
    Miks aga müüdi hiinlastele? Hiinast on saanud tänu jätkusuutlikule arengule maalima majanduse raskekaallane. Analüütikud ennustavad, et 2015. aastaks moodustab Hiina 20% maailmamajanduse kogutoodangust. Juba täna on Hiina energia tarbimiselt USA järel teine riik maailmas. Hiinas on 1,4miljardiline koduturg, mis on viis korda suurem kui IBMi koduturg USA.
    USA firmad, kes tahavad toota USAs, peavad hinnatundlikes turusegmentides, nagu seda on nt personaalarvutid, suutma vähendada oma püsikulusid vähemalt 30% võrra. Need, kes toodavad Hiinas, suudavad aga kulusid vähendada kuni 50%. See on tugev konkurentsieelis.
    Viimastel aastatel on rahvusvaheliste brändide ärimudelid muutnud. Esimene samm oli, et rahvusvahelised firmad kolisid tootmise üle väiksemate kuludega maadesse ja tõid sealt kauba oma brändi all koju tagasi, kus see maha müüdi.
    Nüüd on tekkinud olukord, kus Hiinast ei ole enam vaja kaupu tagasi tuua, vaid neid turustatakse kohapeal. Kohalik ostujõud on sedavõrd kasvanud, et Hiina on muutnud arvestatava ostujõuga turuks. Brändi tähtsus Hiinas on aga hinnast väiksem, mis annab kohalikele tegijatele palju mänguruumi.
    Hiina ja ka teiste juhtivate arenevate turgude, nagu India, Brasiilia ja Venemaa, vahe võrreldes Euroopa ja USAga on selles, et nad tarbivad pigem tooteid (kuna neil kõigil ei ole veel kodus televiisorit, videomakki ja arvutit), läänemaailm tarbib aga pigem teenuseid (kõik on olemas ja ise ei viitsi suurt midagi teha).
    Kokkuvõtteks on hiinlased rahvusvaheliste brändide all tootmises sedavõrd kogenud, et osa kaupade puhul, mida suurt mujal ei toodetagi kui Hiinas, on Hiinast saanud omaette kvaliteedigarantii. Inglased kutsuvad ajalooliselt portselani hellitavalt-tunnustavalt china?ks. Usun, et samaväärne saatus ootab ka personaalarvuteid.
    Autor: Valdo Randpere
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.