Kinnisvara pakkumishinda saab oluliselt alla kaubelda

Analüüs näitab, et pakkumishinnad sisaldavad olulisel määral ?õhku?, mida ostjal on võimalik hinnast maha kaubelda.

On fakt, et enamik müügiks pakutavate asjade hindadest sisaldab n-ö tingimisruumi. Selles suhtes ei ole erand ka kinnisvara. Üsna sageli panevad müüjad objekti müüki kõrgema hinnaga, kui nad selle eest loodavad saada. Samas tekitab selline käitumine mõnevõrra segadust ning kütab üles uute müüjate ootusi, kes oma objekti müüki pannes lähtuvad kinnisvaraportaalides, ajalehtedes jms kohtades avaldatud pakkumishindadest, liites sellele omakorda n-ö enda tingimisruumi. Sellega seoses tekib lumepalliefekt, mis järjest kõrgendab müüjate ootusi. See on aga soodus pinnas hindajate ja tellijate vaheliste arusaamatuste tekkimiseks, sest hindajad lähtuvad turuväärtuse määramisel juba toimunud tehingute hinnatasemetest, mis aga mittehindajatele on enamasti kättesaamatu informatsioon, ning hindavad sageli objekti väärtuse madalamaks, kui seda on omanike ootused.

Kui palju siis tegelikult erinevad Tallinna korterite pakkumishinnad müügihindadest?

Sellele küsimusele vastamiseks analüüsisime Eesti ühes suurimas kinnisvaraportaalis avaldatud Tallinna korterite pakkumishindasid ning võrdlesime neid ca 1,5?2 kuud hiljem toimunud tehingute hinnatasemetega. 1,5?2 kuud on tänases turusituatsioonis piisavalt pikk aeg, et võiksime eeldada, et tehingud toimusid samade korteritega, mille pakkumishindasid me analüüsisime.

Analüüsi tulemusena selgus, et tehinguhindade erinevus pakkumishindadest on linnaosati erinev, jäädes vahemikku 3% kuni 26%. Suurimad erinevused müüjate ootuste ja ostjate valmisoleku vahel eksisteerivad Tallinna kalleimates linnaosades, kesklinnas ja Pirital, vastavalt 26,4% ja 19,3%. Nimetatud piirkondadele järgneb viimastel aastatel keskmisest kiirema hinnatõusuga Põhja-Tallinn 18,2%ga. Kõige lähedasemad on ostjate ja müüjate vaated Mustamäel ning Nõmmel, vastavalt 3% ja 8%.

Autor: Andres Hall