- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Netopalk tooks palga- ja maksupoliitika revolutsiooni
Tööinspektsioon on hakanud saama ettevõtetelt ootamatuid järelepärimisi, kas töölepinguid töötajaga võib sõlmida netopalga peale. Jah, võib, kõik on seaduslik. Kuid tulumaksureformi kontekstis tekib oluline palga- ja maksupoliitiline konflikt töötaja ja riigi kahjuks.
Kui tööandja ei selgita töötajale arusaadavalt tulumaksureformi mõju bruto- ja netopalgale ja soovib lepingud netopalga peale ringi teha, siis peab Äripäev seda töötaja petmise katseks. Aga kui töötaja saab aru ja on netopalgaga nõus, siis probleemi pole.
Kui tööleping on tehtud netopalga peale ja tulumaksumäär langeb, siis töötajale ei muutukski midagi ? ta ei saaks tulumaksureformist oodatud ja lubatud kasu. Ometi on 2005. aasta riigieelarvet, milles oluline koht töötaja maksudel, poliitikud nimetatud tööinimese eelarveks.
See kasu langeks tööandja kaukasse, sest ta vähendaks töötaja brutopalka väiksema tulumaksuosa arvel. Ühtlasi väheneksid makstavad sotsiaalmaksu summad, töötuskindlustusmaksed ja ka pensioni teise samba maksed. Sisuliselt oleks tegu palga- ja maksupoliitika revolutsiooniga, ja mitte selle parimas tähenduses.
Võlaõigusseaduse järgi on töövõtja nõrgem pool, seetõttu on tema põhjalik teavitamine vajalik. Kindlasti ei suuda paljud töötajad tabada netopalgale ülemineku tagamõtet ja kuna üleminek on seaduslik, võivad selgemat arvepidamist hoopiski tervitada. Alles siis, kui lööb ette aastanumber 2006 ja tulumaksumäär langeb 22 protsendile ning tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonile kuus, võib tulla selgus.
Saab selgeks, et sotsiaaltagatised on vähenenud. Isikustatud sotsiaalmaksu summad on langenud, mis tähendab tulevikus väiksemat riigipensioni. Kel on sõlmitud pensioni teine sammas, sel langevad needki maksed, mistõttu sammas ei tüsene ettenähtud mõõtu. Töötukassasse tuleb ka vähem raha, mis võib poliitikuil sundida seda maksumäära tõstma või edaspidi mitte alandama.
Tööandja saab kahju eelkõige seeläbi, et töötaja usaldus tema vastu ja tema maine langeb, kuna töötaja teadmatust on ära kasutatud. Kui aga töötajat huvitab vaid fikseeritud kätte saadav palk ja maksud talle korda ei lähe ? ei saa välistada, et niisuguseid töötajaid võib olla päris palju ?, siis kedagi süüdistada ei saa. Igaüks on oma õnne sepp.
Netopalga väljatoomine on iseenesest õige. Kuid tööandja teeks õigesti, kui tooks töölepingus või palgalehel alati välja brutopalga, netopalga ja kõik maksud ja muud kinnipidamised. Siis töötaja näeks, kui palju ta makse maksab, mis paneks teda rohkem huvituma maksude saatusest üldse.
Fikseeritud netopalga kasuks saab öelda, et ettevõtjale jääks rohkem raha, mida saaks kasutada näiteks investeerimiseks ja uute töökohtade loomiseks. Kui ettevõtjal läheb hästi, läheb ka töötajal hästi. Kuid ettevõtjal on tulumaksureformist ka teistpidi kasu: kui töötaja netopalk kasvab, siis väheneb surve palgatõusuks. Tark tööandja püüab pigem seda võimalust ära kasutada.
Praegu on ametlikke netopalgalepinguid vaid ligikaudu 2%. Kuid netopalgal on veel see varjund, et ka ümbrikupalk on netopalk.
Autor: ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele