Netopalk tooks palga- ja maksupoliitika revolutsiooni

Tööinspektsioon on hakanud saama ettevõtetelt ootamatuid järele­pärimisi, kas töölepinguid töötajaga võib sõlmida netopalga peale. Jah, võib, kõik on seaduslik. Kuid tulumaksureformi kontekstis tekib oluline palga- ja maksupoliitiline konflikt töötaja ja riigi kahjuks.

Kui tööandja ei selgita töötajale arusaadavalt tulumaksureformi mõju bruto- ja netopalgale ja soovib lepingud neto­palga peale ringi teha, siis peab Äripäev seda töötaja petmise katseks. Aga kui töötaja saab aru ja on neto­palgaga nõus, siis probleemi pole.

Kui tööleping on tehtud netopalga peale ja tulumaksumäär langeb, siis töötajale ei muutukski midagi ? ta ei saaks tulumaksureformist oodatud ja lubatud kasu. Ometi on 2005. aasta riigieelarvet, milles oluline koht töötaja maksudel, poliitikud nimetatud tööinimese eelarveks.

See kasu langeks tööandja kaukasse, sest ta vähendaks töötaja brutopalka väiksema tulumaksuosa arvel. Ühtlasi väheneksid makstavad sotsiaalmaksu summad, töötuskindlustusmaksed ja ka pensioni teise samba maksed. Sisuliselt oleks tegu palga- ja maksupoliitika revolutsiooniga, ja mitte selle parimas tähenduses.

Võlaõigusseaduse järgi on töövõtja nõrgem pool, seetõttu on tema põhjalik teavitamine vajalik. Kindlasti ei suuda paljud töötajad tabada netopalgale ülemineku tagamõtet ja kuna üleminek on seaduslik, võivad selgemat arvepidamist hoopiski tervitada. Alles siis, kui lööb ette aastanumber 2006 ja tulumaksumäär langeb 22 protsendile ning tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonile kuus, võib tulla selgus.

Saab selgeks, et sotsiaaltagatised on vähenenud. Isikustatud sotsiaalmaksu summad on langenud, mis tähendab tulevikus väiksemat riigipensioni. Kel on sõlmitud pensioni teine sammas, sel langevad needki maksed, mistõttu sammas ei tüsene ettenähtud mõõtu. Töötukassasse tuleb ka vähem raha, mis võib poliitikuil sundida seda maksumäära tõstma või edaspidi mitte alandama.

Tööandja saab kahju eelkõige seeläbi, et töötaja usaldus tema vastu ja tema maine langeb, kuna töötaja teadmatust on ära kasutatud. Kui aga töötajat huvitab vaid fikseeritud kätte saadav palk ja maksud talle korda ei lähe ? ei saa välistada, et niisuguseid töötajaid võib olla päris palju ?, siis kedagi süüdistada ei saa. Igaüks on oma õnne sepp.

Netopalga väljatoomine on iseenesest õige. Kuid tööandja teeks õigesti, kui tooks töölepingus või palgalehel alati välja brutopalga, netopalga ja kõik maksud ja muud kinnipidamised. Siis töötaja näeks, kui palju ta makse maksab, mis paneks teda rohkem huvituma maksude saatusest üldse.

Fikseeritud netopalga kasuks saab öelda, et ettevõtjale jääks rohkem raha, mida saaks kasutada näiteks investeerimiseks ja uute töökohtade loomiseks. Kui ettevõtjal läheb hästi, läheb ka töötajal hästi. Kuid ette­võtjal on tulumaksureformist ka teistpidi kasu: kui töötaja netopalk kasvab, siis väheneb surve palgatõusuks. Tark tööandja püüab pigem seda võimalust ära kasutada.

Praegu on ametlikke netopalga­lepinguid vaid ligikaudu 2%. Kuid neto­palgal on veel see varjund, et ka ümbriku­palk on netopalk.

Autor: ÄP