Euroopa Liidu mõju Eesti ekspordile on ülipositiivne

Selle uuringu järgi näeb 42% küsitletud eksportööridest Euroopa Liiduga liitumisest pigem positiivset mõju ning koguni 20% tunnistab ekspordivõimaluste olulist paranemist, teatas EAS. Vähem kui kolmandik (31%) eksportööridest leiab, et nende ekspordivõimaluste jaoks olulist mõju ei ole. Negatiivseks või pigem negatiivseks hindab liitumise mõju üksnes 7% eksportööridest.

Seega hindab 62% küsitletuist EL mõju ekspordile positiivseks, mis on tulemusena parem kui ükski liitumiseelne küsitlus või prognoos näitas. Peamiste positiivsete muutustena ELiga liitumisest tõstavad ettevõtjad esile lihtsustatud bürokraatiat, aja kokkuhoidu ning tollide ja kvootide kadumist. Peamised negatiivsed muutused tulenevad eelkõige suhetest kolmandate riikidega, näiteks imporditud tooraine hinna kasv ning bürokraatia suurenemine suheldes EL mittekuuluvate riikidega.

ELiga liitumisega kaasnenud mõju Eesti ettevõtte konkurentsivõime kasvule erinevatel turgudel hindab reaalseks 70% vastanuist. Eelkõige ennustatakse konkurentsivõime kasvu Soome, Rootsi ja EL kui terviku turul.

Ariko Marketingi poolt läbi viidud uuring näitab, et oma toodete eeliseks peavad eksportöörid odavat tootmissisendit (61%), toodangu kõrget kvaliteeti (58%) ja toomisprotsessi paindlikkust (52%). Samas peetakse peamisteks üldisteks ekspordibarjäärideks välisturgudel tugevat konkurentsi, kvalifitseeritud tööjõu puudust, rahapuudust vajalikeks arendus- ja turundustöödeks ning toodangu kõrget omahinda.

Kõik need barjäärid on Eesti eksportööridele tüüpilised juba mitmeid aastaid ning viitavad teatud vastuolule: kuigi kvaliteeti ja odavat tootmissisendit peetakse oma tugevateks külgedeks, on raske nõutud kvaliteedi juures piisavalt efektiivset toota. Vastava läbilöögivõime suurendamiseks napib nii rahalisi kui inimressursse.

Eksportööride prognoosid tuleviku suhtes on üsnagi positiivsed. Kasvu ennustavad käesolevaks aastaks enam kui pooled, ekspordikäibe sama taset ligi 30% eksportivatest ettevõtetest. Teistest enam näevad tulevikku positiivsemalt puidu- ja masinatööstus, samuti infotehnoloogiaettevõtted.