Ülekoormusest tingitud hädad on kutsehaiguste esirinnas

Aastal 2004 esmaselt diagnoositud kutsehaigestumistest peaaegu pooled olid ülekoormushaigused, mis eriti ohustavad naisi.

Vibratsioontõbe ja vaegkuulmist diagnoositi rohkem meestel, ülekoormushaigust aga naistel ? kuuekümne neljast diagnoositud ülekoormushaigusest diagnoositi 48 naistel.

Peamised kutsehaigused olidki ülekoormusest tingitud haigused.

Kutseala järgi diagnoositi enim esmast kutsehaigust põllutöölistel ja loomakasvatajatel (21 protsenti) ning traktoristidel (17 protsenti). 45 haige puhul oli tegemist mittetöötava inimesega. Tööinspektsiooni aastaaruandes järeldatakse, et füüsilisest ülekoormusest tingitud ehk füsioloogiliste ohutegurite põhjustatud haigestumised võivad kõige enam ohustada naisi.

Füsioloogilisteks ohuteguriteks on raskuste teisaldamine, valed tööasendid ning ka sundasendid.

Esmaselt diagnoositud kutsehaigust registreeriti tööinspektsioonis 2004. aastal 132 korral, mida on kolmandiku jagu rohkem kui eelnenud aastal.

Kui Lääne- ja Hiiumaal püsis 2004. aastal esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv 2003. aasta tasemel ning suurenes veidi Saaremaal, siis Raplamaal kasvas esmaselt diagnoositud kutsehaiguste arv üle kahe korra ning Jõgevamaal ja Järvamaal kaks korda.

Riigi keskmisest suurem tõus oli ka Tallinnas ja Harjumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eelmisest aastast vähem tuvastati kutsehaigestumisi Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. Lääne-Virumaal ei läinud juba teist aastat kirja ühtki kutsehaigust.

Kõige enam diagnoositi esmaseid kutsehaigusi Jõgevamaal (24) ja Tartumaal (20).

Autor: Tõnu Vare