Eile raporteerisid oma majandustulemustest kaks suurt õlletootjat, Carlsberg ja Heineken. Mõlema ettevõtte tulemused olid viletsad. Maailma suuruselt viienda õlletootja Carlsbergi neljanda kvartali kasum kukkus aasta varasemaga võrreldes 83 protsenti, vaid 20 mln Taani kroonile (42 mln Eesti kroonile).
Ettevõte teatas, et nad lasid õlle hinda alla, et meelitada õllejoojaid tarbima Lääne-Euroopas, kus õllenõudlus on stagneerunud. Ettevõtte käive kasvas 4,7 protsenti. Seda tänu ettevõtete ülevõtmistele ja nõudlustele sellistes riikides nagu Venemaa ja Hiina. Carlsberg andis mullu Lääne-Euroopa tarbijatele õllehindu järgi 750 mln Taani krooni võrra. Tuleviku suhtes on Carlsbergi juht Nils Smedegaard Andersen optimistlikum. Sel aastal peaks kasum kasvama 15 protsenti, kuna kulud vähenevad ja hinnasurve väheneb. ?Lääne-Euroopas on küps turg ja tarbijad on majandussituatsioonist natuke masendunud, ütles Andersen.
Kuid Carlsberg polnud ainuke Lääne-Euroopa turu tõttu kannataja. Hollandi õlletootja Heineken, kes on maailmas suuruselt kolmas õlletootja, teatas, et nende eelmise aasta kasum kukkus kolmandiku võrra. Ettevõte tõi põhjusena välja pubides kehtestatud suitsetamiskeelu, odavamad supermarketiõlled ja vananeva rahvastiku, mis kokku jätab eurooplastele vähem aega ja raha kõrtsi viimiseks. Ka suvi oli Euroopas külm ja dollari kurss mängis vingerpussi.
Carlsbergi aktsia hind tõusis kella 17ks 0,17 protsenti, 288,5 Taani kroonile. Heinekeni aktsia hind langes 1,6 protsenti, 25,95 eurole.
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.