Lüpsilehm on kvootide tõttu läinud viimastel aastatel kaks kuni kolm korda kallimaks.
Lehm on sama kallis kui enam-vähem töökorras olev kasutatud auto. Hinna on kõrgeks ajanud välisinvestoritelt tulev ostusurve, kes lehma ostes soovivad tootmiskvooti juurde, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kui veel kaks aastat tagasi maksis lehm 6000?8000 krooni, siis nüüd 14 000?17 000 krooni. ?Kes müüks täna koos kvoodiga 20 lehma, hinnaga 10 000 krooni tükk, ma võtaksin kohe ära,? ütles 300 lehmaga Külmsoo talu peremees Raivo Musting.
Põllumajandusministeeriumi peaspetsialisti Kalev Karisalu sõnul on piimatootmises hakanud tooni andma farmide laiendamine väiksemate farmide kokkuostmise teel. Selliste tehingutega liiguvad ühe farmi alt teise alla nii lehmad kui ka tootmiskvoot. Kvoot üle 600 000 tonni aastas on tootjate vahel ära jagatud, vaid kvoodi raames on piimatootmine kasumlik, tootes piima üle kvoodi, tuleb trahvi maksta.
?Piimandusturg on hea, piima hind oluliselt tõusnud, turustamisvõimalused laienenud. Välisinvestorid püüavad oma osa haarata, ostes lehmi koos kvoodiga,? ütles Karisalu.
Karjas peab tema sõnul olema vähemalt 300 lehma, et kallid seadmed ja laudad end ära tasuksid.
Seotud lood
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.