- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,07%7 769,92
- DOW 30−0,32%51 880,78
- Nasdaq 0,43%27 238,01
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,38
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,07%7 769,92
- DOW 30−0,32%51 880,78
- Nasdaq 0,43%27 238,01
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,38
Raha kaasamine aktsiaturult, ja mitte pankadelt, on Poolas populaarne ka seetõttu, et intressimäärad on üsna kõrged. Poola keskpanga baasintress 6,5 protsenti on kordades kõrgem Euroopa Keskpanga 2 protsendist, millest lähtuvad ka Eesti pangad.
?Üle poolesaja firma tuleb tänavu börsile,? ütles Äripäevale Hollandi panga ING Securitiesi Varssavi analüütik Piotr Palenik. Ta on kindel, et Varssavi börsifirmadesse voolab hetkel suurel hulgal välisinvestorite raha ning seetõttu on börsile tänavu tulemas rekordarv firmasid. Poola WIG20 indeks tegi veebruaris oma pooleteise aasta kõrgeima taseme, kuine kasv oli 8,9 protsenti. Alates jaanuari lõpust on indeks kasvanud 13 protsenti.
Poola investeerimispanga BRE Inwest analüütik Andrzej Powierza soovitab Eesti investoritel osta börsile tulevate firmade aktsiatest eelkõige suuremate firmade omi. Näitena tõi ta kindlustusfirma PZU ja telekomifirma Polkomtel. Ka tema sõnul tõusevad Varssavi börsi aktsiad tänu välismaisele rahale ning suurinvestorid ostavad eelkõige juhtivfirmade aktsiaid.
Ostusoovituse jagamisel jääb Powierza tagasihoidlikuks, kuna ennustab turu mõningast korrektsiooni. Osta soovitab ta siiski keskmise suurusega firmasid Jelfa ja Forte ning väikestest firmadest Hydrotori. ?Kogu?-soovitus on BRE eksperdil firmale Prokom, Elektrobudowa ja PGF.
Tänavu esimesel jaanuaril läks Poolas börsile kümme uut firmat, ütles Poola ajalehe Polityka ajakirjanik Piotr Stasiak. Sel aastal on börsi esimese päeva rekord läinud Poola majapidamistarvete tootjale Zelmerile. Esimesel päeval tõusis aktsia 40 protsenti. Keemiafirma Ciech aktsia tõusis esimese päevaga 23 protsenti. Edukas oli ka Ida-Euroopa suurima kruvide ja poltide tootja Srubexi ning Poola pipraviina tootja Polmos Lublini IPO. Mõlemad aktsiad kosusid enam kui 10 protsenti.
Poolas on tänavu olnud ka läbikukkumisi seoses aktsiate avaliku esmamissiooniga. Lehtmetalli tootja Zabkowice-Erg, konservikarpide tootja Graal ja torude tootja Zetkama aktsiad langesid kohe esimesel börsipäeval.
Poola rahandusministeerium on teatanud, et plaanib iga kuu panna müüki ühe riigifirma. Stasiaki sõnul on huvitavamad nendest Poola nafta ja gaasikompanii PGNiG, naftafirma Lotos Group, elektritootjad Kozienice Elektritehas ja ENEA.
Huvitavad on ka keemiatööstused Pulawy ja Police.
Tema andmetel lisandus 2004. aastal kokku 36 uut firmat. Suurim uustulnuk oli mullu Poola suurim pank PKO BP Bank.
?Veebruaris oli Poolas välismaise raha sissevool viimase viie aasta suurim,? ütles Poola investeerimisajakirja Parkiet analüütik Krzysztof Stepien. Ka tema sõnul on välisinvestorid eelkõige huvitatud suurtest börsifirmadest, nt PKN Orlen, Telekomunikacja Polska ja pangad: PKO BP, Pekao, BPH, BRE ja vasetootja KGHM.
?Poola aktsiaturg kasvab tänavu kindlasti kiiremini, kui arenenud turud, sest seda toetab ka kohaliku valuuta kallinemine,? ütles Stepien. Poola zlott on tänavu euro vastu tugevnenud 3,7 protsenti ning on viimase kahe ja poole aasta kõrgeimal tasemel. Samas ei ole zloti tugevnemine kasulik firmadele, mis müüvad oma tooteid välismaale.
Hetkel kuum
Poola pensionifondid tohivad välismaiste firmade aktsiatesse investeerida vaid kuni 5 protsenti fondi mahust.
Samas kasvavad pensionifondide mahud iga aastaga kiiresti ja raha tuleb 95 protsendi ulatuses paigutada Poola aktsiatesse. 2000. aastaga võrreldes oli Poola pensionifondide maht 2004. aasta lõpuks kasvanud ligi seitse korda.
Poolas käivitus pensionireform 1999. aastal, mil riigi pensionikulutused tõusid tänu varastele pensionile jääjatele ja rahvastiku vananemisele meeletu kiirusega. Viis aastat tagasi ulatusid Poolas pensionikulud 15 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Eestis on see näitaja umbes 7%.
Poola on oma ligi 40 miljoni elanikuga Kesk ja Ida-Euroopa suurim pensioniturg. Poolakad on praeguseks teise samba pensionifondidesse investeerinud üle saja korra rohkem raha kui eestlased.
Eesti kahe suurema panga maaklerid kinnitasid, et eestlased saavad Poolast osta kõiki börsil noteeritud aktsiaid, kuid aktsiate avalikus esmaemissioonis ehk IPOs osalemine võib olla problemaatiline.
Hansapangas on Poola aktsiate miinimumkogusteks enamasti 100 aktsiat. Teenustasu on 0,5 protsenti summalt, minimaalne summa on 495 krooni. Ühispanga
U-Neti vahendusel on teenustasu 0,4 protsenti ja minimaalne summa 400 krooni.
Hansabank Marketsi maakleri Raido Lillemetsa sõnul on eestlastel Poola aktsiate börsile viimises võimalik osaleda küll, aga aktsiate saamise tõenäosus on suhteliselt väike.
Ka Ühispanga maakleri Peeter Koppeli sõnul on IPOdes osalemise probleemiks see, et need on enamasti suurte tegelaste mängumaa. ?IPOd märgitakse üle ning tõenäosus, et väike tegija efektiivselt osaleda saaks, on väike,? möönis ta.
Samas on Eesti fondid Poolas üsna aktiivsed. Trigoni Kesk- ja Ida-Euroopa Fondi varadest on Poolas 34, Sampo Uus Euroopa Fondist 31, Hansa Ida-Euroopa Aktsiafondist 30 ja Ühispanga Kasvufondist 29 protsenti. Seega saab öelda, et suur osa eestlasi omab juba praegu Poola aktsiaid mitmesuguste fondide kaudu.
Hetkel kuum
“100 inimest pole palka saanud”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele