Tootja ja kaupmehe kaaskohustuse võtta tagasi müügipakend igas toote müügikohas sätestab pakendiseaduse § 20. Kuigi seadus on mõneti kohmakalt sõnastatud, kehtib üleriigilise kogumisvõrgu olemasolu nõue mitte ainult taaskasutusorganisatsioonile, vaid ka igale üksiktootjale, kes soovib omal käel pakendeid koguda.
Pakendeid tuleb koguda igas Eesti nurgas, kus toodet müüakse. Seaduse mõte on finantseerida üleriigilist kogumist solidaarselt vastavalt pakendite massile ja mitte koguda ainult sealt, kus odavam.
Eesti Pakendiringlus (EPR) võtab tootjavastutuse kohustuse täitmise raames pakendimaterjalide kogumise ja finantseerimise üle sõltumata jäätmete tekkekohast ? EPR võtab pakendijäätmeid vastu tootja enese juures, kohaliku omavalitsuse haldusalal, kaupluses või elamurajoonis. Seega võidavad ka tootjad ise, kui asuvad eraldi pakendijäätmeid koguma samaaegselt teenuse ostuga EPRilt.
Juba sõlmitud lepingute alusel materjalipõhise teenuse müügist tulenevad rahavood lubavad EPRil sildfinantseerimise kaudu planeerida 2000konteinerilist kogumisvõrku. Teisalt on kaupmeeste elu muutunud kergemaks. Kõik EPRi kliendiks olevad kaupmehed saavad sõltumata oma ettevõtte suurusest ja asukohast võrdselt lähima müügipakendite konteineri asukoha aadressi, selle eest tasu maksmata.
Lähtudes vajadusest koguda kokku rohkem pakendeid, oleme valmis võtma üle kaupmeestelt veo- ja rühmapakendite kogumisega seotud kulud, sest olemuslikult on ju tegemist tootjate poolt turule lastud pakenditega. Selle printsiibi rakendamisega oleme paigutamas kogumiskonteinereid ka väiksemate kaupluste juurde, suunates lähikuudel taaskasutusse kümneid tonne pakendimaterjale kuus, mis siiani rändasid prügimäele.
Kaubandusettevõttel peaksid kulud sellisel viisil vähenema paarikümne miljoni krooni võrra aastas. Sellist teenust pakub praegu ainult EPR.