Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Artikkel eksitas pakendiettevõtjaid
Äripäevas 13. mail avaldatud artiklis ?
Roheline Punkt edastab kindlat sõnumit? eksitab Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) esindaja pakendiettevõtjaid.
ETO esindaja märgib oma loos õigesti, et küsimus taandub Rohelise Punkti märgi kasutamise õigustele. Kuid õigusi kirjeldades on artiklis eksitud. Vale on väide, nagu kohustaks üksnes asjaolu, et mingil Eestisse sisseveetaval tootel on peal Rohelise Punkti märk, toda tootjat või tema toote tarnijat liituma seda märki kasutava organisatsiooniga Eestis.
Samas küsimuses langetatud Euroopa Komisjoni tolleaegse konkurentsivoliniku Mario Monti allkirja kandev 21. aprilli 2001. aasta otsus ütleb täpselt vastupidist: mitte ükski Rohelise Punkti märki kasutav tootja ei ole kohustatud oma jäätmete kogumisel ja taaskasutamisel kasutama kõigi jäätmeliikide puhul Rohelise Punkti märki kasutava taaskasutusorganisatsiooni teenuseid.
Veelgi enam: mitte ükski Rohelise Punkti märki kasutav tootja ei ole kohustatud kasutama oma jäätmeprobleemide lahendamisel üleüldse mingi taaskasutusorganisatsiooni teenust, vaid võib oma taaskasutamise sihtarvud proovida täis saada ka iseseisvalt. Sellisel juhul on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ja konkurents.
Euroopa Komisjon keelab oma otsuses igasuguse litsentsitasu võtmise Rohelise Punkti märgi kandmise eest, kui ettevõte kasutab oma taaskasutuskohustuste täitmiseks mõne teise taaskasutusorganisatsiooni teenust. Otsus ütleb, et kui Rohelise Punkti märki kasutav tootja täidab oma pakendiseadustest tulenevad kohustused mõne teise organisatsiooni abil, piisab kohustuse täitmise tõendamiseks selle organisatsiooni kinnitusest, et kohustused vastava osa pakendite eest on talle üle antud.
Eesti Pakendiringlus loodab, et nende ebatäpsuste õiendamine aitab pakendiettevõtjail valida endale sobivaim partner mitte irratsionaalsetest hirmudest, vaid teenuse hinna, kvaliteedi ja riskide suhtest lähtuvalt.