Riigi reguleeritavad hinnad tõusevad kõige rohkem

Nende hindade alla käivad vee, elektri, kütuste, alkoholi ja tubaka hind. Samuti kõik teised teenused ja kaubad, mille kujunemine on olulisel määral mõjutatud riigi sekkumisest või mis tuleb riigi või omavalitsuste poolt kinnitada.

Näiteks mais tõusid need nn administratiivselt reguleeritud hinnad 5,5 protsenti, samal ajal kui ülejäänud hindade tõus oli 1,7 protsenti ning kogu tarbijahinnaindeksi tõus 2,8 protsenti.

Viimase poolteise aasta jooksul on riigi reguleeritud kaupade ja teenuste hinna kasv ulatunud kohati üle 10 protsendi, ülejäänud hindade tõus pole aga kordagi ületanud 3,3 protsenti.

Statistikaameti hinna- ja palga­statistika osakonna juhataja Viktoria Trasanovi sõnul on administratiivselt reguleeritud hindade tõusu mõjutanud näiteks just kütusehinna tõus viimase poolteise aasta jooksul.

Samuti on eluasemeteenuste 7protsendilise kallinemise põhjustanud elektri hinnatõus 1. märtsil ning majapidamisjäätmete veo ja veevarustusega seonduvate teenuste hinnatõus aasta alguses.

Muudest valdkondadest tõi Trasanov välja tõsiasja, et näiteks kaubandussektoris on konkurents väga tugev, mis hoiab seal hinnatõusu kontrolli all. ?Samas on raha praegu väga odav, laenud on ju odavad,? sõnas Trasanov, see mõjutab näiteks olukorda kinnisvaraturul.

Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on administratiivselt reguleeritud hindade tõus tulnud viimasel ajal eelkõige sellest, et eelmise aasta mais tõsteti mootorikütuse aktsiise, samuti tõusis viimase aasta jooksul elektri hind. Kütuse hinda on lisaks aktsiisitõusule mõjutanud veel maailmaturul toimunud hinnakasv, seega ei saa kogu hinnatõusu kirjutada regulatsioonide arvele.

Administratiivselt reguleeritud hindade tõus võib jätkuda ka edaspidi, kui valitsus otsustab tõsta riigieelarve aukude täitmiseks aktsiise. ?Kui valitsus sellise rumala otsuse teeb, siis hinnatõus kiireneb,? kinnitas Lauri, lisades, et eriti puudutab see võimalikku kütuseaktsiisi tõusu, mis oma mõjukuses võib tuua olulise mõju kogu majandusele ning asjaolude kokkulangemise korral ka aeglustada majanduskasvu.