Uudised
Heidit Kaio
4. september 2005 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Bensiini hind tõuseb veel kahe krooni võrra

Alates läinud teisipäevast on maailmaturul toimunud kütusehindade erakordne tõus. Et hulgihind oli Eestis juba läinud reedel 80 senti kõrgem kui jaehind, siis Statoili juhi Helle Kirsi hinnangul on oodata käesoleval nädalal bensiini 95 liitrihinna tõusu 16 kroonini.

Tallinna Piimatööstus on üks neist, kes kavatseb tõsta osa toodete hindu just seoses bensiini hinna tõusuga, hinda kergitavad ka kulud, mis tekivad pakendi taaskasutamise nõudega. ?Bensiini hind on aasta algusest tõusnud 16?17 protsenti ja meile teenust osutavad transpordifirmad on pidevalt hindu korrigeerinud,? ütles Tallinna Piimatööstuse tegevjuht Kadi Lambot.

Kui bensiini hind pidevale tõusule pöördus, kehtestas Tallinna Piimatööstus süsteemi, mille puhul on ametikohaga seotud liitrite hulk, mitte rahaline limiit. ?Sellega pääsesime pidevast limiitide täpsustamisest,? ütles Lambot.

Aknatööstustele tarvikuid müüv firma Lokman pidas teisipäeval koosolekut. ?Tootejuhtidele muutus süsteem keerulisemaks. Peame rohkem koos sõitma, mitte igaüks eraldi,? ütles Lokmani tootejuht Andrus Korts.

Ka teki- ja padjatootja Wendre ei taha kütuselimiiti muuta ja osa töötajaid peab töösõite koomale tõmbama.

Samas on Wendre firma, kelle jaoks on kütuse hinna ülemaailmne tõus ka hea uudis. ?Hiina kaup ei saa nii väga peale tulla,? ütles Wendre juht Vahur Roosaar. ?Samas kui võtaksime oma põhituruks Saksamaa, siis oleks Poola tootjal meie ees oluliselt parem positsioon.?

Roosaare sõnul on Euroopas kütuse hinnad viimase aasta jooksul küll palju tõusnud, kuid transport pole Wendre jaoks väga palju kallimaks läinud. ?Hinna tõus on hüvitatud logistika kiirusega, aga karta on, et nii see igavesti kesta ei saa.?

Metsa-, kallur- ja kaubavedusid tegeva Karo Transi juhataja Märt Leesmenti kinnitusel nemad kütuse hinna tõusu tõttu oma põhitegevust muutma ei hakka. ?Pagaritöökoda ma avama ei hakka ja autojuhte pagariteks ümber ei õpeta,? muigas Leesment.

Tõsisemal toonil jätkates nentis ta, et kiiresti kasvava kütuse hinna tingimustes ? näiteks kahe viimase päeva jooksul on diislikütuse hind tõusnud 80 senti liitri kohta ? pole varem sõlmitud lepinguid ilma teenustasu hinda tõstmata enam sisuliselt võimalik täita.

Kütuse hinna tõus annab end tunda Eesti Postile, kelle kulutused on kasvanud pisut üle kahe miljoni krooni võrreldes 2004. aasta esimese poolaastaga.

?Kulu kütusele on üks otsestest kuludest postiteenuse osutamisel ning kütuse hinna pidev kasv toob endaga kaasa suurema osa teenuste omahinna tõusu,? sõnas Eesti Posti juhatuse liige Leon Jankelevitsh. Ta juhtis tähelepanu sellele, et suure osa Eesti Posti käibest moodustava lihtkirja tariif on sama juba 2000. aastast.

Rahandusministeerium pole seni langetanud otsust isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitise määra korrigeerida.

Ministeerium möönis, et kütuse hinna tõusu ei saa jätta tähelepanuta, kuid praegu on kütuse hind maailmaturul ebastabiilne ning enne otsuse tegemist tuleks ära oodata hinna stabiliseerumine.

Varasematel aastatel on isikliku auto hüvitise maksuvaba piirmäära tõstmine toimunud koos erisoodustuse aluseks oleva arvestusliku summa tõstmisega (tööandja auto kasutamine isiklikeks sõitudeks).

Praegused määrad kehtivad 2003. aasta algusest. Isikliku auto kasutamist saab praegu ühes kuus hüvitada 1000 krooni (ilma sõidupäevikuta) või 2000 krooni ulatuses.

Bensiinipuuduse hirmus seisid mitmed ameeriklased nädalavahetusel tunde tanklajärjekordades, lootuses kõrgest hinnast hoolimata kütusepaak täis lasta.

Reede õhtul oli keskmine bensiini hind USA tanklates kerkinud 3,08 dollarile gallonist võrreldes 2,62 dollariga nädala esimesel poolel ning 1,86 dollariga aasta tagasi. Nädalavahetusel kirjutasid lehed, et ahnemad tanklaomanikud Georgias olid küsinud juba viis dollarit gallonist.

Üle riigi, eelkõige orkaanist Katrina enim räsitud piirkondades, olid mitmed tanklad kütuse lõppemise tõttu suletud. Kuuldused ulatuslikumast defitsiidist ärgitasid autoomanike seas ostupaanikat, mis riskib probleemi veel hullemaks ajada. USA president George W. Bush manitses ameeriklasi, et nad ei ostaks bensiini rohkem kui vaja.

Defitsiidi leevendamiseks on USA riigi strateegilisest kütusevarust eraldanud 12 miljonit barrelit naftat. Rahvusvaheline energiaagentuur IEA teatas, et eraldab oma reservidest USA-le 30 päeva jooksul 2 miljonit barrelit päevas. Pool sellest on toornafta, pool bensiin ja teised naftasaadused. Uudis viis nafta hinna, mis läinud nädala alguses kerkis juba ligi 71 dollarile barrelist, nädala lõpuks New Yorgis 67,50 dollarile barrelist.