Soodushind jätkuvalt peamine ostuargument

Uuringukeskuse Klaster tänavu juulis läbi viidud uuringust selgub, et Eesti autoostjat suunavad valiku langetamisel endiselt kõige enam madalad hinnad, erinevad hinnasoodustused ning tasuta lisavarustus.

Üldjuhul võtab tarbija autot os­tes vähemalt 2?3 konkureerivat pakkumist. Eelistus sünnib sellest, milline pakkuja müügihetkel kliendi hinnangul enim järeleandmisi teeb.

Uuring viidi läbi personaalsete süvaintervjuudena, kus vastajatelt küsiti hinnanguid enamikule Eesti turul müüdavatele automarkidele ning kaardistati potentsiaalsete tarbijate autoostu kriteeriume.

Üle-eestiliselt küsitleti 500 inimest vanuses 20?55 eluaastat. Kõige olulisemaks teguriks auto ostmisel nimetasid vastajad allahindlust. Seda kõikide tausttunnuste lõikes.

Tähtsuselt järgmine oli tasuta kaasa antav lisavarustus ning kolmandana pakutav teeninduse soodustus. Kõige vähem oluliseks peeti autosalongis valitsevat miljööd, vähetähtsad olid ka lühike tarneaeg ning automüüjate ja teenindajate suhtluskultuur.

Autosalongi välimus, mida üldiselt peeti tähtsuselt viiendaks teguriks, oli vähemoluline naistele, üle 50aastastele, muude rahvuste esindajatele, keskmisest madalama sissetulekuga ning jõukamale ostjaskonnale. Suurima sissetulekuga grupp pidas kõige tähtsusetumaks autode laia valikuvõimalust, teistes gruppides oli see tegur kolme tähtsama seas.

Auto omadustest mõjutavad Eesti pragmaatilist tarbijat ostuotsusele enim vastupidavus, hinna ja kvaliteedi suhe ning sõidumugavus, üsna tähtsaks peetakse ka turvalisust ning ökonoomsust.

Konkurentsitult tähtsusetumaks peeti auto ostmisel prestii?i, sellest vaid pisut tähtsamatena nimetati värvi, veoskeemi, eelnevat kogemust ning keretüüpi.

Info tuleb peamiselt sõpradelt, sugulastelt ning tuttavatelt, kuna neid peetakse kõige usaldusväärsemateks.

Peamiste infoallikatena, millest saadakse teavet autode ostmisel, nimetas sõpru ja sugulasi ?väga? ja ?pigem tähtsaks? ühtekokku ligi 70% vastanutest.

Traditsioonilised infokanalid, nagu internet, trükiajakirjandus, televisioon ja raadio, jäävad sotsiaalsest võrgustikust ostuotsuse toetamisel kaugele maha.

See on signaal, et automüüjad võiksid katsetada väikese kasuteguriga tele- ning raadioreklaamide asemel uuemate ning ebatraditsioonilisemate turundusvõtetega. Miks mitte näiteks viral marketingiga, ehk kasutajate kaudu info levitamisega. Tegu on kindlalt kasvava trendiga, mida osa autofirmadest ka juba rakendab.

Uuringukeskuse metoodikal põhinev autobrändide tugevusjärjekord selgitati välja, paludes vastajatel hinnata automarkide omadusi 18 erineva näitaja lõikes. Kõrgeima hinnangu said saksa kvaliteeti esindavad Mercedes-Benz, Audi, BMW ning Volkswagen. Nende vahele kolmandale ning viiendale kohale platseerusid Volvo ja Toyota.

Nõrgimad brändid on Eesti tarbijate hinnangul Ladal, Fiatil, Hyundail, Suzukil ning ?kodal.

Uuringu tulemustest selgub ka, et autobrändide tugevuse ning tuntuse järjestus on mõne erandiga suhteliselt tugevalt korreleeruv. Tuntud brändide TOPi vastuolulisimad margid on Ford, Opel ja Lada (tuntuselt vastavalt 3., 5. ja 7.), mida tinglikult võiks nimetada ka negatiivselt tuntuks.

Eesti tarbija puhul on turundusjuhtidel ilmselgelt raskeks osutunud purustada olemasolevaid juurdunud hinnanguid ja legende markide kohta, mis tihti on välja kujunenud 1990ndate kogemustest või automarkide n-ö rahvaauto-mudelitest.

See selgitab ?koda, Fiati ning Renault? ja samuti Peugeot? madalaid positsioone bränditugevuse edetabelis.

Autor: Henri Sepp