Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soodushind jätkuvalt peamine ostuargument

    Uuringukeskuse Klaster tänavu juulis läbi viidud uuringust selgub, et Eesti autoostjat suunavad valiku langetamisel endiselt kõige enam madalad hinnad, erinevad hinnasoodustused ning tasuta lisavarustus.
    Üldjuhul võtab tarbija autot os­tes vähemalt 2?3 konkureerivat pakkumist. Eelistus sünnib sellest, milline pakkuja müügihetkel kliendi hinnangul enim järeleandmisi teeb.
    Uuring viidi läbi personaalsete süvaintervjuudena, kus vastajatelt küsiti hinnanguid enamikule Eesti turul müüdavatele automarkidele ning kaardistati potentsiaalsete tarbijate autoostu kriteeriume.
    Üle-eestiliselt küsitleti 500 inimest vanuses 20?55 eluaastat. Kõige olulisemaks teguriks auto ostmisel nimetasid vastajad allahindlust. Seda kõikide tausttunnuste lõikes.
    Tähtsuselt järgmine oli tasuta kaasa antav lisavarustus ning kolmandana pakutav teeninduse soodustus. Kõige vähem oluliseks peeti autosalongis valitsevat miljööd, vähetähtsad olid ka lühike tarneaeg ning automüüjate ja teenindajate suhtluskultuur.
    Autosalongi välimus, mida üldiselt peeti tähtsuselt viiendaks teguriks, oli vähemoluline naistele, üle 50aastastele, muude rahvuste esindajatele, keskmisest madalama sissetulekuga ning jõukamale ostjaskonnale. Suurima sissetulekuga grupp pidas kõige tähtsusetumaks autode laia valikuvõimalust, teistes gruppides oli see tegur kolme tähtsama seas.
    Auto omadustest mõjutavad Eesti pragmaatilist tarbijat ostuotsusele enim vastupidavus, hinna ja kvaliteedi suhe ning sõidumugavus, üsna tähtsaks peetakse ka turvalisust ning ökonoomsust.
    Konkurentsitult tähtsusetumaks peeti auto ostmisel prestii?i, sellest vaid pisut tähtsamatena nimetati värvi, veoskeemi, eelnevat kogemust ning keretüüpi.
    Info tuleb peamiselt sõpradelt, sugulastelt ning tuttavatelt, kuna neid peetakse kõige usaldusväärsemateks.
    Peamiste infoallikatena, millest saadakse teavet autode ostmisel, nimetas sõpru ja sugulasi ?väga? ja ?pigem tähtsaks? ühtekokku ligi 70% vastanutest.
    Traditsioonilised infokanalid, nagu internet, trükiajakirjandus, televisioon ja raadio, jäävad sotsiaalsest võrgustikust ostuotsuse toetamisel kaugele maha.
    See on signaal, et automüüjad võiksid katsetada väikese kasuteguriga tele- ning raadioreklaamide asemel uuemate ning ebatraditsioonilisemate turundusvõtetega. Miks mitte näiteks viral marketingiga, ehk kasutajate kaudu info levitamisega. Tegu on kindlalt kasvava trendiga, mida osa autofirmadest ka juba rakendab.
    Uuringukeskuse metoodikal põhinev autobrändide tugevusjärjekord selgitati välja, paludes vastajatel hinnata automarkide omadusi 18 erineva näitaja lõikes. Kõrgeima hinnangu said saksa kvaliteeti esindavad Mercedes-Benz, Audi, BMW ning Volkswagen. Nende vahele kolmandale ning viiendale kohale platseerusid Volvo ja Toyota.
    Nõrgimad brändid on Eesti tarbijate hinnangul Ladal, Fiatil, Hyundail, Suzukil ning ?kodal.
    Uuringu tulemustest selgub ka, et autobrändide tugevuse ning tuntuse järjestus on mõne erandiga suhteliselt tugevalt korreleeruv. Tuntud brändide TOPi vastuolulisimad margid on Ford, Opel ja Lada (tuntuselt vastavalt 3., 5. ja 7.), mida tinglikult võiks nimetada ka negatiivselt tuntuks.
    Eesti tarbija puhul on turundusjuhtidel ilmselgelt raskeks osutunud purustada olemasolevaid juurdunud hinnanguid ja legende markide kohta, mis tihti on välja kujunenud 1990ndate kogemustest või automarkide n-ö rahvaauto-mudelitest.
    See selgitab ?koda, Fiati ning Renault? ja samuti Peugeot? madalaid positsioone bränditugevuse edetabelis.
    Autor: Henri Sepp
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Tallinna Sadam lõpetab tegevuse Paljassaare sadamas
Juba varasemalt Paljassaares tegevust kokku tõmmanud Tallinna Sadam avaldas täna pärast börsi sulgemist, et lõpetas ametlikult Paljassaare sadamas tegevuse.
Juba varasemalt Paljassaares tegevust kokku tõmmanud Tallinna Sadam avaldas täna pärast börsi sulgemist, et lõpetas ametlikult Paljassaare sadamas tegevuse.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Erametsakeskus: paberi- ja küttepuidu hinnad on uskumatult kõrged
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.