Kõige soodsam on endale ise küttepuud kasvatada

Ise pidasin korterit ostes oluliseks just ahjuga kütmise võimalust. Juhuks kui nädalavahetusel kodust eemal viibin, saan kasutada ka termostaadiga elektriradiaatoreid, mis hoiavad temperatuuri soovitud tasemel. Erinevalt keskküttest on mul võimalus ise valida, millal ja kui soojaks ma oma toa kütan.

Küttepuude miinuseks on muidugi see, et neid peab kuskil hoidma ? keldris või kuuris. Samuti nõuab see mõnevõrra rohkem vaeva, kui elektriradiaatori nupulevajutus. Puuküttele soovitaks kindlasti mõelda juhul, kui on olemas oma maakoht mõne hektari metsaga. Kuna mets nõuab hooldusraiet niikuinii, siis miks mitte saadud puud toasoojaks kütta.

Eestis on puidu keskmine juurdekasv 5 tm/ha. Ühest tihumeetrist saab 1,42 ruumimeetrit puid, seega 3?4 hektarist metsast peaks täiesti piisama, et korralikku eramut iseseisvalt energiaga varustada, arvestusega, et ruumimeeter puid annab umbes 1 MWh energiat. Oma korteri talvepuud saan kätte pooleteise hektarilise metsatuka pealt, jääb üle veel saunagi jaoks.

Igal juhul näitab ülalpool toodud kütteliikide võrdlus, et kõige soodsamad küttevariandid on seotud puiduga ? halud, puidugraanulid, puitbrikett. Samuti gaas, kuid võimalik, et mitte enam kauaks. Eesti Gaas on teatanud, et soovib järgmisel aastal tõsta maagaasi hinda 12% võrra. Põhjuseks omakorda Vene kontserni Gazprom soov tõsta Eestisse tarnitava maagaasi hinda. Kõige rohkem on viimase aastaga konkurentsivõimes kaotanud õliküte, kuna kütteõli liigub naftahinnaga samas taktis. Aastaga on selle energiaallika hind tõusnud üle 50%.

Autor: Lauri Matsulevits