MTÜ Eesti Pakendiringlus katse luua praegusele panditaara kogumise korrale konkureeriv süsteem kukkus esialgu läbi.
Eesti Pakendiringluse juht Aivo Kangus ütles eile hetkegi kõhklemata, et kui tema organisatsioon hakkaks terves riigis panditaarat koguma, säästaksid eestlased aastas 20 miljonit krooni. Just nii palju efektiivsemalt suudaks ta pandimärgiga pudelid-purgid kokku koguda, kirjutab Postimees.
«Viimased päevad on olnud võitlusrohked,» kommenteeris olukorda Kangus. «Monopol saavutas kaudu osaniku vahevõidu. Aga meie läheme asjaga edasi, pandimärgi taotlus on sees.»
Osaniku all pidas Kangus silmas OÜ Eesti Pandipakend (EPP) üht omanikku Kaupmeeste Liitu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kanguse hinnangul tõrjus suurkaupmehi ühendav organisatsioon tema katse hakata samuti panditaarat koguma, sest see oleks võtnud EPP-lt rahavoo. EPPst käib aastas läbi ligi 130 miljoni krooni eest taarat.
Kangus tahtis esialgu saavutada, et kauplused võtaksid müüki tooteid, millele on taarapant märgitud lihtsalt numbrina, mitte Eesti Pandipakendi logona. Seadus seda lubab. Aga siis tahtsid kaupmehed ka keskkonnaministeeriumi akrediteeringut. Seda Kangus enam taotleda ei jõudnud.
1. oktoobrist tohib müüa vaid pandiga maksustatud karastusjooke ja lahjat alkoholi.
Selveri arendusdirektor Jaak Nirk lausus, et kahe erineva maksumärgiga tooted toovad poele lisatööd. Kuigi Selveri taaraautomaat loeb igasuguseid taaramärke, on pudelite-purkide kahte ossa jaotamine Nirgi sõnul samuti ületamatu lisakulu.