Eestist on saamas mereriik ilma laevadeta

Tänavu on Eesti lipu alla jäänud 12 kaubalaeva kogumahtuvusega 16 273 tonni ehk need kokku moodustavad ühe keskmise suurusega aluse. Tegu on väikeste ja vanade, rahvusvahelisel turul konkurentsivõimetute laevadega. Teised on ammu lahkunud parematesse vetesse ehk mugavuslippude alla, kus on väiksemad maksud, leebemad nõuded ja vähem bürokraatiat.

Et iga laev on tootmisüksus, jääb riigil maksude ja lõivude näol saamata sadu miljoneid kroone aastas. Meremehed jäävad tööta, kel vähegi võimalik, lahkub mujale. Praegu sõidab välislaevadel tuhandeid väljaõppinud Eesti meremehi. Maailmas kehtiva reegli kohaselt tagab aga üks meremees laeval 2,8 inimese tööhõive kaldal.

Eesti pole ainuke riik, kus selline protsess on toimunud. Rahvuslipud muutusid kalliks ja ebamugavaks juba aastaid tagasi. Oma lippude kaotamisohtu sattusid kõigepealt võimsad mereriigid nagu Suurbritannia, Norra, Holland, Rootsi. Olukord sundis riike välja töötama laevanduse abistamisprogramme, et säilitada oma lipp rahvusvahelises konkurentsis, jätta tulud koju ja kindlustada inimestele töö.

Mõni riik asutas oma reederitele maksusoodustuste tegemiseks nn teise registri, paljudes maades mindi üle netopalkadele ehk riik võttis maksud enda kanda. Rakendatud abinõud tõid laevad tagasi, kogusummas hakkas laevanduselt laekuma riigikassasse rohkem raha kui enne abiprogramme.

Taasiseseisvunud riigid sattusid peatselt samasse olukorda. Leedu rakendas esimesena laevanduse toetusprogrammi, seejärel Läti ning mõlemas riigis on need meetmed juba andnud positiivseid tulemusi. Eesti on jäänud ainukeseks Läänemere-äärseks ELi liikmesriigiks, kus laevanduse kui olulise majandusharu arendamisele ei ole tähelepanu pööratud. Otsustajad ja üldsus on pimestatud Tallinki eduloost. Kuid millise hinnaga on see toimunud, seda teavad vaid asjaosalised. Meenutagem siinkohal üht detaili ? 16 aasta pikkuse ajaloo vältel pole laevafirma oma osanikele dividende maksnud.

ELis pööratakse aina suuremat tähelepanu meretranspordi arendamisele, sest meretranspordi puhul kulutatakse kümme korda vähem energiat autotranspordiga võrreldes. Ühe protsendi Euroopa transpordivoo ümbersuunamine maanteedelt veeteedele säästab aastas veerand miljardit eurot. Samuti on meretransport autodest kordades keskkonnasõbralikum.

ELi liikmesriikide laevade konkurentsivõime parandamiseks on lubatud mitmesuguseid riiklikke toetusi.

Ilma laevadeta ei tuleks Eestisse miljonid turistid tooma raha kaubandusele, teenindusele, hotellidele. Ilma laevanduseta ei töötaks laevaehitus- ja laevaremonditehased, varustajateta lakkaksid olemast paljud kaubandus- ja põllumajandusettevõtted.

Sadamate poolest annab Eesti mereriigi mõõdu välja: meil on Muuga ja Paldiski, Kunda ja Pärnu. Järgmisel kuul avatakse uus sadam Sillamäel, kevadel Saaremaal. Kuid merendusklaster ei toimi, kui sellel puudub üks peamine lüli ? laevandus. Mereriik ilma laevadeta on auto ilma mootorita.

Autor: Enn Kreem