Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigipalk kerkib aina aeglasemalt
Samas on riigilt palka saavate inimeste sissetulekute kasv aeglustumas, näiteks aastal 2004 kerkis riigieelarvest personalikuludeks välja makstav summa kümnendiku võrra ja sel aastal 8,4 protsendi võrra. Tõsi, palkadeks kuluv summa on küll juba viie miljardi krooni piiri ületanud, järgmisel aastal kulub 61,3 miljardi kroonisest riigieelarvest personalile juba peaaegu kümnendik, 5,7 miljardit krooni. Erinevused tabelis esitatud summadest tulenevad päästeameti reorganiseerimisest ning personalikulude ümbertõstmisest.
Statistikaameti andmetel teenis riigipalgaline käesoleva aasta teises kvartalis keskmiselt 10 033 krooni kuus. Kodumaistele eraisikutele kuuluvates ettevõttes oli keskmine kuupalk 7417 krooni, jäädes sellega napilt alla ka kohalike omavalitsuste töötajate keskmisele, mis ulatus 7963 kroonini. Ametnikel on aga veel kurtmisruumi, teenisid ju välismaiste omanikega firmade töötajad samal ajal keskmiselt 10 169 krooni kuus.
Rahandusminister Aivar Sõerd ütles eile pärast rohkem kui kahetunnist Riigikogu liikmete küsimustele vastamist, et oli tegelikult valmis ka neljatunniseks ülekuulamiseks. "Aga see etapp on nüüd läbitud, eelarve läbis esimese lugemise," ütles Sõerd.
Üle ootuste väikese palgakasvu kohta ütles minister, et tegelikult lubas koalitsioon ju valitsuskulud 2005. aasta tasemel hoida. "Natuke läheb see personalikulude kasv nüüd nendest raamidest välja," ütles Sõerd. "Aga samas vajavad palgatõusu politsei, päästeamet, vanglaametnikud, prokuratuur, kultuuritöötajad, õpetajad..." Sõerdi kinnitusel kõigil nimetatuil palk ka kasvab.
Haridus saab aga rahandusministri sõnul järgmisel aastal juurde üle 700 miljoni krooni, osa sellest läheb õpetajate palkadeks, kuid kutseharidus tervikuna saab viimase kümne aasta suurima rahasüsti. "Mitte ainult õpetajate palkadeks, vaid ka investeeringuteks," ütles Sõerd, kelle sõnul saab nii kaalukaussi üldhariduse poolt kutsehariduse poole kallutada.