Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nutikad hangeldavad broneeringutega

    Zuki-suguseid, kes kinnisvarabuumist broneeringute edasimüümisega raha teenivad, on palju. Hinnanguliselt käib pea iga kümnes uus korter broneerijate käest läbi ? kokku teeb see kasvava ärivaldkonna suuruseks mitukümmend miljonit krooni aastas. Ja see on ainult korterite pealt. Äri tehakse ka uuselamurajoonide kruntide ja majade broneeringutega.
    Vladislav Zuk küsib kolmetoalise korteri broneeringu eest pool miljonit krooni, millest tema vaheltkasu on pisut üle 160 000 krooni. Zuk on majja ka endale korteri ostnud ja seletab, et tal oli veel mitu korterit, aga kõik peale selle viimase läksid kahe päeva jooksul ja viimasegi vastu on suur huvi. Hiljem ta täpsustab, et ostis korteri vennale, kes siiski ei tulnud Eestisse elama. Müügis oleva korteri hind on 1,69 miljonit krooni, suvel küsis arendaja umbes 1,5 miljonit krooni. Maakler Aleksandr Moisejev müüb sama korterit City24s isegi 1,72 miljoni krooniga, kuna omanik pöördus müügisooviga ka tema poole.
    Arendajafirma Kinnisvaraagentuuri maakler Signe Kroll on Zuki nime kuulnud, kuid ei mäleta, et tal majas üle kahe korteri oleks. ?Ehk siis ostis teiste nimel,? arvab Kroll. Ta märkas, et seda ühte korterit müüb neli inimest. Sellele korterile kehtib vaid 10protsendiline broneeringutasu, võlaõiguslikku lepet veel pole ja notariaeg on novembris.
    Enamasti müüakse uusi kortereid edasi pärast võlaõigusliku leppe sõlmimist, kui korteri eest on tasutud 20?30%. Broneeringutemüüjad eelistavad objekte, kus on madalam broneeringutasu ja pikem aeg võlaõigusliku leppe sõlmimiseni.
    Tallinna Siidisaba elurajooni arendaja Gruss Invest OÜ juhatuse liige Swen Trumm avastas kaks nädalat tagasi internetist kahe veebruaris valmiva korteri müügikuulutuse, pisivigu täis, ja vihastas. Müüdavate korterite ruutmeetri hind on 24 000 krooni, arendaja ise küsib pisut üle 20 000 krooni.
    Kortereid müüv Arvid räägib telefonis lugu omanikust, kes ostis korraga kaks korterit, pidi neist loobuma ja müüb neid tema kaudu. Tingimused on sellised, et müüakse 20% sissemaksu osa ja edasi aetakse asju arendajaga. Vaheltkasu selles esimeses etapis oleks arvutuste järgi mõnikümmend tuhat krooni, koguhinda arvestades 100 000 krooni korteri kohta.
    Edasi vahetalitaja vaheltkasu aga ei saa, kuna arendaja ei ole Trummi sõnul nõus sellise hinnaga korterit müüma. ?Tal tekib piinlik moment,? sõnab Trumm. Tema sõnul tuleb sellised edasimüügid nendega kooskõlastada ja seda pole tehtud. ?Mina olen isik, kes lepingule alla kirjutab, ja mina pole nõus,? võtab ta suhtumise kokku. Ta lisab, et müügist nad ei saa keelduda, kuid ei tee seda vahendaja taktikepi järgi.
    Mõni vahendaja müüb korterit sõbrahinnaga, näiteks üks Rotermanni kvartalisse ehitatava korteri broneering on müügis vaid 10 000kroonise vaheltkasuga. Seda müüv Ahti Oks on ise maakler ja lubas aidata tuttavat. Ühetoalise korteri hind on pisut alla miljoni krooni, korter valmib aasta pärast. ?See on pigem erand. Mulle esimene kord,? sõnab Oks. Ta ennustab, et müüb korteri tulevaks nädalaks, võõra korterit müües oleks ta kindlasti küsinud kõrgemat vahendustasu.
    Rotermanni kvar­tali kortereid müüv maakler Marek Õunamägi sõnas, et keelata sellist asja ei saa, aga tuleb selles kokku leppida. Samuti ei meeldi talle, kui kortereid avalikult netis müüakse. Tema sõnul näiteks USAs on arendajad lepingusse kirjutanud, et ostja ei saa kahe aasta jooksul korterit edasi müüa. Siiski on Õunamägil teada mitu Rotermanni korterite müüjat, kelle eesmärk on vaheltkasu. ?Kui teine inimene on nõus maksma 50 000 krooni, et bronni endale saada, mis teha,? sõnab ta. ?See on kiirelt tõusva turu fenomen, mängitakse hinnatõusule. 10 000 krooni eest seda teha ei tasu.?
    Skanska arendatatava Kadrioru Liivaoja elurajooni puhul on spekulantidele piirang peale pandud. ?Meil ei ole ühtegi omanikumuutust,? tõdeb maakler Kalle Kõllamaa. Ta selgitab, et esiteks peab ostja juba ehituse ajal 60% korteri hinnast sisse maksma, on selleks tavaliselt pangalaenu võtnud, ja teiseks teevad nad kohe esmakohtumisel selgeks, et edasimüüki ehituse ajal ei peeta heaks tooniks. ?Mõni on selle jutu peale mujale läinud,? kinnitab Kõllamaa.
    Tallinnas Kaera tänaval novembris valmiva erilahendusega majja kortereid müüval Uus Maa maakleril Anneli Põldral on tulnud aga kümme korda uue ostjaga silmitsi seista, majas on 80 korterit. Tema kinnitusel 4?5 korterit on läinud kindlalt vaheltkasuga edasimüügiks, osa müüdi teistel põhjustel. Tingimused on soodsad, kuna arendaja küsis broneeringutasu vaid 25 000?45 000 krooni. Üks veel saadaval kolmetoaline korter sinna majja maksab 860 000 krooni.
    Arendajad ja kinnisvarafirmad ise suhtuvad broneerijatesse osalt kui paratamatusse nähtusse, osalt proovivad neid tõrjuda.
    Uus Maa maakler Mart Teemant kiidab, et Tallinnas Uue Maailma kortermajas pole tema teada ühtegi spekulanti ja piirang on pandud kõrge sissemaksu hinnaga. Samuti ei ole keegi üle ühe korteri ostnud.
    Kesklinnas Foorumi maja müüja Meelis Mesila ütleb, et ehkki mõni võlaõiguslik lepe on aja jooksu edasi loovutatud, ei uuri nad müügi motiive. ?Minu suhtumine spekulantidesse on nii ja naa. Igaüks võtab endale ise riski, ta võib ka kaotada, kui turg muutub,? ütleb ta.
    Fahle majja kortereid müüv Simus Kinnisvara maakler Taavi-Richard Paide suhtub edasimüüjatesse kui normaalsesse nähtusse. ?Ma tean küll, et need, kes on enne minu kaudu ostnud ja müünud, nüüd jälle ostavad,? räägib ta. Osa on kohe notari juures uue ostjaga ja teeb kaks tehingut korraga. Tema eelmisel objektil Vabaõhumuuseumi tee 2a läks viis korterit 45st vaheltkasuga edasimüügiks. ?Inimesed võtavad seda kui investeeringut,? lisab Paide.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.